juba mündikogujad. Esimesed nimelised mündikollektsionäärid on hilisemast ajast (al. u 14. saj). 16. sajandi keskpaigaks oli Euroopas teada vähemalt 950 suuremat avalikku mündikabinetti. Need olid sellised, mis olid avalikult nähtavad ning mida eksponeeriti. Just sel ajal hakkasid kogunema ka suuremad mündikogud, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Alguse said enamasti valitsejate kogudest. Suuremad mündikogud Euroopas: Bibliotheque Nationale Louis XIV üle 450 000 mündi; Viini mündikabinet hakkas kujunema 15. saj üle 400 000 mündi; Ermitaaz 1760 1 000 000, kõige suurem; Briti muuseum 1753 650 000 münti; Kuninglik mündikabinet (Stockholm) 500 000 münti, see on Eesti jaoks oluline, kuna seal on ka Eesti aardeid ning Eestis löödud münte; Berliini mündikabinet - Brandenburgi kuurvürst Joachim II 400 000 münti. Eesti
Robie House - sümmeetriliselt lahendatud, kompaktsus. Tekkis katuslagi. Unity Temple 1906. Varane ratsionalism - tehnilised saavutused olid sellised et tekkis inseneri kalduvustega arhitekte. Joseph Paxton Kristallpalee (1851). Hertsogil oli vaja palmimaja, ehitas suure kasvuhoone, mis julgustas teda kandideerima võistlusele üle maailmselt et esindada UK. 600m ja 120m lai ja pikk. Eiffeli torn. Metallkonstruktsioon võeti kasutusele avalikkudes hoonetes. (Henri Labrouste - Bibliotheque Nationale). Auguste Perret - arendas edasi betooni. Esimene maja mis tal oli, kõige esimene raudbetoonist korterelamu maailmas. Franklini tänava korterelamu. Champs Elysees teater ja Notre Dame du Reincy kirik. Teatri peafassaad on klassitsistlik, tavapärase kivikattega, mis on väga vähesel määral seotud selle taga asuva fuajee rikkaliku sammastikuga liigendusega. 3.loeng Chicago koolkond-ajast eest liikumine (Ameerikas) Keskaja vaimustus- industraal, historitsism
names as probable words; one difficulty here was that most of the flora were imaginary. Astronomers recognized stars such as Aldebaran and the Hyades but could not force a solution. Philologists tried the methods used for reading lost languages and failed. Cryptanalysts observed characteristics in common with ordinary ciphers and found that it resisted their well-tried techniques. Voynich heard from many specialists who were interested in the problem: palaeographer H. Omont of Paris' Bibliotheque Nationale, who had written a learned article about a 15th- century cryptographic manuscript on alchemy; Professor A. G. Little, a foremost authority on Bacon; a Harvard professor of anatomy; George Fabyan of the Riverbank Laboratories; the vice president of the Royal Astronomical Society in London; even Dom Aidan, Cardinal Gasquet, prefect of the Vatican Archives, who offered to help get any documents from those archives that might throw light on the problem. Almost
annaabi.ee 
