eesmärk õndsuse tagamine teises, taevases elus. Selleks olevat kõige õigem tee eemaletõmbumine ilmaliku elu rõõmudest, et töös ja palves kusagil kloostris pälvida pärast surma koht paradiisis. 19 Bütsantsi kultuur. Kirjandus. Bütsantsis hinnati kõrgelt kirjasõna ja raamatuid. Keisririigi esimestel sajanditel kirjutati peamiselt Egiptuse papüürusest kokkukleebitud kirjarullidele ehk biblionidele. Peagi tõrjus biblionid välja aga odavam ja käsitlemisel mugavam vihikukujuline kõide koodeks. Ümberkirjutatud käsikirju illustreeriti kaunite värviliste miniatuuridega, mis muutsid raamatu eriti kalliks. Bütsantsi kirjanduses põimusid nii antiikne kui ka kristlik . Kiriku mõjul kujunes Bütsantsis välja oma luulekunst ehk hümnograafia . Nendes luuletustes kasutati rahvakeelt ja lihtsamaid vorme. Tolleaegse kirjanduse hulka arvatakse ka kõnekunst. Bütsantsis
Sealsed mungad kirjutasid usinalt ümber vaimulikke tekste ja raamatuid, kogusid ja säilitasid ürikuid kirikule tehtud annetuste, privileegide ja soodsate kohtuotsuste kohta. Kõik see materjal on tänaseni säilinud. Tänapäeva Athos on Kreeka ülemvõimu all eksisteeriv õigeusu munkade autonoomne vabariik.(Palamets 1991: 46-48) Kirjandus Keisririigi esimestel sajanditel kirjutati biblionidele, peale seda tuli odavam ja mugavam vihikukujuline köide- koodeks. Kuni 11. sajandini kirjutati pärgamendile, aga siis ilmus kaltsupaber. Esialgu paljundasid käsikirjalisi raamatuid kirjaoskajad orjad, hiljem muutus see aga munkade tööks. Raamatuid illustreeriti värviliste miniatuuridega ja palju rõhku pandi köitele. Teistele valitsejatele saadetud kirjad olid tihti kirjutatud kulla või hõbedaga, värvilisele pärgamendile ja pandud silindrisse, mis oli veel omakorda kaunistatud