Engineering, 137 (1934), 8586) ning sõnastas informatsiooni hajumise seaduse (Law of Scattering, Law of Scatter, Bradford's Distribution), Bradfordi seadus. Alfred James Lotka (18801949) rakendas statistilisi meetodeid, et mõõta teadlaste produktiivsust (Lotka, A.J. 1926. The frequency distribution of scientific productivity. Journal of Washington Academy of Science 16, 317 323 ). Ta analüüsis bibliograafiaid ja leidis seaduspärasuse, et keskmiselt 61% kõigist autoritest on andnud bibliograafiasse ühe artikli. Statistilisi meetodeid rakendati ka selleks, et mõõta sõnade sagedust tekstides. Harvard lingvistikaprofessori George Kingsley Zipf (19021950) nime on saanud nn Zipf'i seadus. Tegemist on esinemissageduse analüüsiga. George K. Zipf'i seadus ütleb, et sõna esinemissagedus mingis tekstis on seoses selle sõna esinemiste arvuga (Zipf, G.K. Selected Studies of the Principle of Relative Frequencies of Language. Cambridge, 1932). 1929.a.avaldas Henry E
(lk 35) Ilmselt peaksin läbi töötama kõik siintoodud küsimused, et uuringu olulisus ja mõttekus kindlustada. Soovitud uurimisvaldkonna mõistmisel läbi kontekstuaalse arvustuse võib eristada kahte silmnähtavat faasi: 1) Algsed uuringud, loomaks uurimisettepaneku põhjendusi ning rakendatavust, pakkumaks taustateavet ning aitamaks uurimisettepaneku fookusesse seadmist. Antud uuringutest kogunevaid asjakohaseid viiteid ja allikaid saab kokku koguda bibliograafiasse ja/ või mitte- tekstiliste allikmaterjalide kogusse. 2) Antud viidete/ allikate kasutamine, et luua oma uurimistöö kriitiline arvustus, mis viib kindla uurimisküsimuse tuvastamiseni ning veenva argumendi väljatöötamiseni. 1. faas ehk algsed uuringud aitavad: * välja töötada uurimisettepaneku põhjenduse * koguda taustteavet uurimisteema kohta, defineerida põhimõisteid ning esile kutsuda välist tagasisidet * seada uurimisettepanek fookusesse või muuta selle fookust