Sealt edasi algasid tal raskemad aastad. Ta määrati esimese Keskkooli õppejõuks, aga sinna kohale ta minna ei saanud, sest tal avastati raskekujuline põlveliigese tuberkuloos. Ta lahkus 1942. a haiglast amputatsiooni tagajärjel ilma jäädud vasaku jalata. Kui ta haiglast lahkus, siis püüdis ta mõnda aega töötada kodus koduõpetajana. Sealt edasi 1943. aastal sai ta endale Õpetatud Eesti Seltsi juures bibliograafi ametikoha ja sealt veel edasi sama aasta mais läks ta edasi Tartu Ülikooli Psühholoogia Instituuti ja asus seal teaduslikuks kaastööliseks. Kuna Tartu korter 1944. a põles, siis edasi asus ta tööle Väimla Põllumajandustehnikumi direktori asetäitja kohale. Teda austati seal ja peeti targaks ja õiglaseks. (Mälestusi, 1991, 5-6) 1951. aastal läks Enn tööle Tartu Riiklikku Ülikooli loogika ja psühholoogia vanemõpetajana. 1956. a lõpus peale A
sihilikult või tahtmatult on mälestustes üsna tavaline. Memuaaride puudujäägiks on unustamine ja kalduvus näidata oma tegusid paremas valguses. Näidatakse autorit heledates , vastaspoolt tumedates toonides. Üsna tavaline on ,et memuaaride kirjutaja tähtsustab üle oma tegemised ja laseb fantaasial lennata.Viimasel ajal on erakordne menu saatnud elulooraamatud. Elulooraamatutes räägitakse kellegi elust ja see inimene on tavaliselt tuntud. Ta on kas kirjutanud oma bibliograafi ise või on see kirja pandud kellegi teise poolt, mis eeldab uurimistööd. Elulood on osa ajaloost, mis peegeldavad seda, kuidas inimesed näevad ja kirjeldavad maailma ning kuidas üksikisiku saatusest kujuneb ajalugu ja vastupidi. On päevikuid mida peetakse kui kroonikaid: matkapäevikud grupi tegemised matkal. Pärimuskultuuri koguja matkapäevik- kirjeldav metaandmed. 5. Kronoloogia def ja põhimõisted