kel pole kapis kas või üht Chaneli rõivaeset, on lootusetult moest maha jäänud. 1920. aastatel töötas Coco alluvuses üle 2000 naise, ja kõik, kes suutsid seda endale vähegi lubada, kandsid Chaneli. Haute couture Prantsusmaa ja Hispaania piirile jääv Biarritz oli Chaneli järgmine vallutus. Põhjus oli lihtne: tegemist oli luksusliku kuurortlinnaga, kuhu oli sõjaohtude eest pagenud Prantsusmaa koorekiht, kes vajas enda lõbustamiseks moodi. Biarritzis avas Chanel oma esimese couture- salongi, olles seni pakkunud vaid valmisrõivaid. Chaneli haute couture'i looming valmib tänaseni Pariisis, Rue Cambonil asuvates töökodades, kus peaaegu iga rõivaese valmistatakse käsitsi. Nooruslikkus Chaneli suurimaks müügiargumendiks oli nooruslikkus. Tänu saledale figuurile, lühikestele juustele ja sportlikule stiilile nägi ta kolmekümneaastaselt välja nagu plikake. Naised
laine mõjutajate ajaline järjestusgraafik (vt Tabel 1) leidis kaks aastat hiljem laiendatud kujul taaskasutust Cahiers du Cinéma 138. numbris ning on edaspidiselt esindatud ka paljudes tolle aja kino tutvustavates väljaannetes (Marie & Neupert, 2002). Tabel 1. Labarthe’i ajagraafik Uue Laine kujunemisest. 1948 Alexandre Astruc publitseerib „La Caméra-stylo“, L'Écran français, nr 141 1949 Kinoklubi Objectif 49 asutamine ja esimene tagasilükatud filmide festival Biarritzis 1950 André Bazin kirjutab monograafia „Orson Welles“ 1951 Esimese Cahiers du Cinéma numbri publitseerimine 1952 Alexandre Astruc lavastab filmi „Le Rideau Cramoisi“ Tähtsamate kriitiliste seisukohtade algus ajakirjades Cahiers du Cinéma ja Arts: Cahiers nr 31: „Une certaine tendance du cinéma français“ (F. Truffaut) 1954 „L´Age des metteurs en scène“ (J. Rivette)