2) (A ± B)C = AC ± BC (korrutamise distributiivsus) 3) A(B ± C) = AB ± AC (korrutamise distributiivsus) 4) (A)B = (AB) = A(B) (arvuga korrutamise assotsiatiivsus) 5) I A = A = A I (unitaalsus) 6) det AB = det A · det B 10 II. Maatriksarvutus T~ oestus. T~oestame n¨aiteks omaduse 2) [(A + B)C]ij = (A + B)i1 c1j + . . . + (A + B)in cnj = (ai1 + bi1 )c1j + . . . + (ain + bin )cnj = ai1 c1j + . . . + ain cnj + bi1 c1j + . . . + bin cnj (AC)ij (BC)ij = (AC)ij + (BC)ij = (AC + BC)ij ¨ a¨anud omadustest 1)-5) t~oes- mis t~oestabki n~outava v~orduse. Ulej¨ tatakse analoogiliselt. Omadus 6) t~oestatakse determinantide teoo- rias. N¨ aide: ruutude vahe valem Lause 8. Maatriksid A ja B olgu u
on paras On olemas Mamdani süsteem – sisend on hägus ja Sugeno süsteem – sisend on hägus ja väljund on arv. Liikmesfunktsioonid: Liikmesfunktsioon määrab ära lingvistilise märgendi, see on skaala. Tihti on kasutusel tükati lineaarsed standartsed funktsioonid nagu trapets- ja kolmnurkfunktsioon. Teine grupp populaarseid liikmesfunktsioone on nn siledad liikmesfunktsioonid. Liikmesfunktsioon võib omada suvalist väärtust vahemikus [0, 1]. Järeldusalgoritm: KUI U1 on Bi1 JA U2 on Bi2 JA... ...JA Un on Bin SIIS V on Di i=1 ,2,..., m U1 = u1* , U2=u2* jne V leidmiseks tuleb leida: Iga reegli kehtivusmäär (leitakse reeglite tingimuspoole eelduste täidetus, mida iseloomustab liikmesfunktsiooni μir väärtus kohal x). Iga reegli väljund (arvutatakse mil määral jooksvad sisendid aktiveerivad kogu reegli). Agregeerida reeglite väljundid üheks väljundiks. Häguärastamine: vajalik mudeli reaalseks kasutamiseks (hägushulk -> arv). Süsteemi numbrilise
gPa#,2m}#c?##E#-Bf
#R)u|#+xu#^#A#(Gw kvo;Usq!
#F#}sKslwJ4+cu#B<##C###?.j@mEF ? B|
iRt9|#jvUn#
"`NNI#4 ,.$
annaabi.ee 
