aastal Euroopa Ühenduses (nüüd Euroopa Liit) vastu Seveso Direktiiv. Seda uuendati aastal 1997 ja muudeti 2003, praegune nimetus Seveso II Direktiiv [EL 1997, 2003]. Aastal 1984, 3.detsembri varahommikul lekkis Indias, Bhopalis, pestitsiide tootvast tehasest linna kohale metüülisotsüanaadi pilv. 2000 inimest suri koheselt une pealt ning 8000 suri hiljem. Ametnikud polnud üldse teadlikud tehases olevatest kemikaalidest. Kui pärast seda hakati USAs keemiatehastes kontrolli tegema, tuli välja, et pidevalt paisati õhku ohtlikke kemikaale. Tänu sellele peavad kemikaale käitlevad ettevõtted, kaasa arvatud laborid, koostama nimekirjad kasutatavatest kemikaalidest. Vähem kui aasta hiljem oleks äärepealt
India suuruse tõttu valitsevad piirkonniti olulised iseärasused. 3. Keskkonnaprobleemid Metsade hävitamine on India üks kõige teravamaid keskonnakaitseküsimusi. Tööstuse plaanipäratu areng ja nõudmine enama põllumaa järele on hävitanud kunagise lopsaka metsa, millest on alles vaid 11%. Selle tagajärjeks on olnud mullaerosiooni järsk suurenemine, tammide ummistumine mudaga ja maalihked. 1984. aastal toimus India suurim keskonnakatastroof: Bhopalis, Union Carbide'i tehases, pihkusid plahvatuse tagajärjel surmavad gaasid. Hukkus rohkem kui 2000 inimest. 4. Loomastik Põline loomastik vaheldub piirkonniti. Võib kohata jaaguare, leoparde, gepardeid, pantreid, india elevante, mustkarusid, hunte, ninasarvikuid, india pühvleid, saakaleid ning palju liike ahve, närilisi, metskitsi ja uluklambaid. Tiigreid ja lõvisid näeb haruarva. Roomajatest on tavalised kobrad, india boigad ja püütonid ning krokodillid. Indias elab hästi
annaabi.ee 
