19. sajandil hakkas Uus-India kirjandus matkima Euroopa kirjandust ning müüdimaailma asemel hakati lugejale näitama argielu. Selle tulemusel tekkis ka ingliskeelne india kirjandus ehk anglo-india kirjandus. india teadus india matemaatika tekkis Hindustani poolsaar alates 1200 ekr kuni 18. sajandil. Klassikalise perioodi India matemaatika (400 AD 1200 pKr), olulise panuse tegid teadlased Nauvo Aryabhata, Brahmagupta ja Bhaskara II. kümnendmurruna süsteem tänapäeval kasutusel ja kahendarvu süsteemi esmakordselt registreeritud India matemaatika. India matemaatikud aegsasti panuse uuringu mõiste null number, negatiivsed arvud, aritmeetika ja algebra. Lisaks trigonomeetria Lisaks oli arenenud Indias, ja eelkõige kaasaegse mõistete sine ja koosinuse töötati seal. Need matemaatilisi mõisteid edastati Lähis-Idas, Hiinas ja Euroopas ja tekitas edasisi arenguid,
12. sajandil kirjutas india astronoom ja matemaatik Bhasakara: ,,See masin käib ringi suure jõuga, sest elavhõbe on ühelt poolt pöörlemisteljele lähemal kui seiselt poolt." Ilmselt pakkus temagi ainult ideed, seda ise katsetamata: pöörteljel asetses radiaalsete torudega ketas. Leiduri arvates pidi kogu kupatus igavesti pöörlema. Keskaja konstruktsioonid tegelesid mõistagi tehnikamõtte toonasele tasemele vastava igiliikuritega. Pöörlevad kettad varustati otsekui Bhaskara eeskujul edasi-tagasi nõtkuvate kangide või pöördteljele lähenevate ja sellest 11 eemalduvate kuulikestega, loomaks järjepidevalt taastuva tasakaalutuse: vihtidega vasarkangid, kuulikesed või elavhõbe asetuksid ratta pöörlemisel teljest kord kaugemale, kord lähemale ning annaksid ratta ühel ja teisel küljel otsekui erineva jõumomendi. Aga kahe silma vahele jäi tõik, et teljest kaugemale asetub
annaabi.ee 
