Karmajooga võimaldab tavalistel inimestel anda oma igapäevaelule vaimset tähendust. Karmajooga seostub paljude jaoks '' Bhagavadgita'' õpetusega: tegu võib olla vahend enda paremaks muutmiseks, juhul kui inimesed täidavad oma kohustusi isetult ja tegutsevad ilma selle eest paremat sotsiaalset seisundit või tasu ihkamata. Gandhi andis karmajoogale uue tähenduse, samastades selle ühiskondliku panuse ja võitlusega. Ta leidis ''Bhagavadgitas'' autoriteetse aluse oma vägivallatuse filosoofiale ja Briti impeeriumile rahumeelselt vastuhakkamise ideele. Bhaktijoogat iseloomustab jumala ja pühendunu vaheline tugev isiklik suhe. Isetu jumalaarmastus hävitab eelneva karma ja tulemuseks on intiimne, õnnetoov ja armastav ühtsus jumalaga. Jumalast joobunud pühakuid kujutatakse kui inimesi, kes on süüvinud õndsasse pühendumisse. Tänapäeval järgivad paljud hõivatud hindud bhakti teed. Nende vaimne
Selle kohta, kas konfutsianism on või ei ole religioon leidub erinevaid arvamusi. söögiks kõlblik toit kasruti põhjal vt. läänemüür must; hindu traditsiooni kohaselt Visnu kaheksas kehastus. Olles sündinud kõrgest soost perekonda, kasvas üles siiski karjusena. Viimaks sai ta oma seisuse tagasi ning valitses õiglaselt. Oli ka suur armastaja, tema j karjustüdrukute vahelist armastust kirjeldatakse "Mahabharatas" Jumala ja inimese hinge vahelise armastusena. On peategelaseks ka "Bhagavadgitas", kus esineb sõjapealik Ardzuna vankrijuhiks maskeerit Ebareligioon (nt. rokstaaride, sportlaste jmt. jumalikustamine ja kogu oma elu religiooniga sarnaneval viisil millegi sellise ümber üles ehitamine) Jeruusalemma Templi säilinud läänemüür, mille ääres juudid käivad itkemas Jeruusalemma langemise ning juutide tagakiusamise üle ja palvetamas teda peetakse "Daodejingi" autoriks. Tema nimi (vana meister) on rändõpetaja tavaline nimi. hindu eepos 3.-2
monistlik, sest tunnistatakse keskse printsiibina Brahmanit ehk maailmavaimu panteistlik, sest on voole, mille järgi kõik on jumal ja jumal on kõiges monoteistlik, sest on voole, mille järgi kõik on jumal ja jumal on Brahma ehk Isvara (Issand) ateistlik, sest on voole, mis jumalaid ei tunnista Kolm peasuunda: Visnuism. Keskmes on maailma hoidja ja armastuse jumal Visnu, kel on erinevad avataarad ehk kehastused. Tähtsamad avataarad on Rama ja Krisna. Krisna on oluline tegelane Bhagavadgitas. Levinud on see vool eriti Põhja Indias. Uskliku tunnuseks on kolm püstjoont laubal. Sivaism. Keskmes on neljakäeline tantsiv, hävitav ja loov jumal Siva. Teisteks tähtsateks jumalusteks, keda kummardatakse, on Ganesa, Parvati, Kali ja Durga. Uskliku tunnuseks on kolm horisontaaljoont laubal. Saktism. Sakti on jumalik, loov vägi, mis korrastab maailma ja hoiab kaose (tamas) eest. Selles suunas on palju voole ja filosoofiaid, samuti kasutatakse riitustes mantraid (võimsaid loitse).
annaabi.ee 
