See murrab piinliku vaikuse ja külalised kiidavad lapsi. Peale külaliste lahkumist räägib krahvinna oma lapsepõlvesõbra Anna Mihhailovnaga. Anna Mihhailovna kurdab oma rasket elu. Ta räägib, et vürst Vassili lubas aidata tema poega Borissi kaardiväkke viia. Samas pole tal raha, et pojale mundrit osta. Ta loodab saada toetust surevalt krahv Bezuhhovilt, kes on Borissi ristiisa. Peale jutuajamist läheb ta oma pojaga krahv Bezuhhovit vaatama. Krahvi majas võtab nad vastu vürst Vassiili, kes pole rõõmus neid nähes. Boriss läheb rääkima Pierrega, et teda Rostovite juurde lõunale kutsuda. Boriss, kes tunneb piinlikust, et tema ema peab inimestelt raha kerjama, ütleb Pierrele, et tema pole Pierrelt ega kavatse temalt kerjamisega end alaldada. Pierre, on avalduse peale rabatud, kuid hakkab kohe Borissi vastu sümpaatiat tundma. Kodus küsib krahvinna Rostova oma mehelt 500 rubla ja annab need pärast Anna Mihhailovnale
kohutav laps. Kes võib seltskonnas rääkida kõikvõimalikke lollusi, aga teda ei võeta tõsiselt. Päris välja ka teda seltskonnast heita ei saa, sest on üks venemaa rikkaimaid inimesi. Raha on oluline, see, et vallaslaps, ei kõiguta kedagi. Võib rääkida seltskonnas revolutsiooni poolt ja reformidest, mis vajalikud teha, samal ajal on selline laisk, naiivne, tahtejõuetu. Tema on abielus Kuragini õe Helen Kuraginiga. Helen Kuraginiga on hirmsad lood, petab seda Bezuhhovit, kurekeeled räägivad, et õe ja venna vahel on ebaloomulikud suhted. See Heleni truudusetus on juba nii suur ja nii teada, et see jõuab isegi naiivse Bezuhhovi kõrvadeni. Küll aga õnneks Helen sureb, muidu oleks tulnud lahutada, mis ebaloomulik. Otsib ennast, temast saab vabamüürlane, tahab parandada oma talupoegade elu, tõesti nii palju elu, et tahab teha koole, haiglaid, tegevust ei saada edu, kuna on äärmiselt tahtejõuetu ja ebakindel. Kui Venemaale tungib kallale Napoleon
annaabi.ee 
