Kõik, kellele võimalik, evakueeruvad Moskvast, aga Bezuhhov jääb sinna, näed, kuidas prantlased Moskvasse ja kuidas Moskva põlema pannakse. Igastahes Bezuhhov satub vangilaagrisse, näeb sõjavangina kõikvõimalikke sõjakoledusi. Tutvub talupojaga, kelle kaudu saab aru, kuidas inimesed peaksid elama. Põhiloomus on headus, on kohe nii hea, et on oma venna eest läinud sõjaväkke. Nekrutiks saadi nagu liisu kaudu, sest sõjavägi kestis tol ajal 25 aastat. Õpetab Bezuhhovile ühe elutõe, mis on üsna oluline, tuleb suuta elada ka teiste jaoks. Loomulikult jääb Napoleon Venemaal tapmata. Bezuhhovist saab hoopiski Natasa mees ja tulevane dekabrist. Üks Rostovide vendadest abiellub hoopis Andrei Kuragini õega. Epiloogis on vaidlus, kas aadlik tohib tsaaririiki muutma hakata. Bolkonski poeg esimesest abielust on nüüd juba noorukiks kasvanud ja tema tahaks seda tõde teada. Nikolai Rostov, et ei tohi, Bezuhhov arvab, et peab
Andrei Bolkonski ja Pierre Bezuhhov kaks keskset kuju. Zara Mints nimetas neid tegelasi teekonna tegelasteks. Nad on pidevalt teel. Igal tegelasel on oma teekond. Oluline on ka see, et nad on omavahel sõbrad. Bolkonski on vürst, Bezuhhov on krahv. Tolstoi on oma tegelastele lähedasem. Tema suhtumine oma tegelastesse on intiimsem kui Dostojevski oma tegelastesse (vürst Mõskin vs vürst Andrei). Andrei on vanem, Bezuhhov teietab Andreid. Andrei ütleb Bezuhhovile ,,sina". Andrei on kogenum. Mõlema ideaaliks on Napoleon, mõlemad unistavad karjäärist. Andrei alustab oma karjääri sõjategevusega. Ta suhtub väga jäigalt oma rasedasse abikaasasse (väike vürstinna). 20. oktoober 2009 Bolkonski seesmise maailma dünaamikast. Tema isa Nikolai on nn 18. saj inimene, nagu T teda kujutab. Ta esindab möödunud ajastut, Katariina II epohhi. Ta osales Katariina II