propagated through the electromagnetic field according to electromagnetic laws.". James Clerk Maxwell. Maxwell, James Clerk, "A Dynamical Theory of the Electromagnetic Field". 1865. 14 Järgnes orkaan peale tormi. 30. juunil ilmus Einsteini kolmas artikkel ,,Zur Elektrodynamik bewegter Körper", milles ta avalikustas oma nägemuse aja ja ruumi sünteesist, mida me tunneme Einsteini relatiivsusena. Konkreetse artikli fookus, mis vaatles liikuvate kehade vahelist suhtlust välismõjudeta (inertsetes) taustsüsteemides, sai hiljem tuntuks erirelatiivsusteooriana, et eristada teda kümme aastat hiljem avaldatud üldrelatiivsusteooriast Einsteini meeletust püüdest seletada lahti gravitatsiooni olemus ja luua seega maailmakõiksuse tunnetuslik käsitlus
püsivalt Weimarisse ja pühendunud heliloomingule) ning ta õpilasi, samuti Wagnerit. Liszti ja Wagnerit (harmoonia, orkestratsioon, poeetiline muusika) pidas oma eeskujudeks ka sümfoonik Anton Bruckner, ehkki ta programmilist muusikat kirjutas minimaalselt. Puhta ehk absoluutse muusika peamiseks ideoloogiks oli Viini muusikaesteetik ja mõjukas kriitik Eduard Hanslick (1825-1904), kes väitis: Muusika on ,,helisedes liikuvate vormide mäng" (,,Spiel tönend bewegter Formen"). Hanslicki peateos on ,,Muusika ilust" (Vom Musikalisch-Schönen; 1854). Hanslick leidis oma vaadetele sobiva näite Johannes Brahmsi (1833-1897) muusika näol. Niisiis lõhenes saksa muusikaavalikkus kaheks leeriks Liszt ja Wagneri pooldajad (programmiline muusika, muusikadraama) ning ,,puhta" ehk absoluutse muusika pooldajad (Hanslick; Brahms sekkus poleemikasse vähe). Teema 7. Kunstireligioon Vt ka loeng
annaabi.ee 
