Ch. Bally Saussure'i ideede reformimine. Saussure'i jaoks on keel semiootiline süsteem, mis realiseerub kõnes häälikuteks ja mõteteks. Ka kõne on sem. süsteem, ainult et erineb keelest sisu sisu maht. Keelel on kindel sisu, kuid ebamäärane maht. Kõnemärgil on kindel maht ja ebamäärane sisu. Ilma sisuta ei saa olla mahtu ka kõne on semiootiline süsteem, kuid see ei saa funktsioneerida ilma keeleta. Keelel ja kõnel on täiesti teine loogika ja teised protsessid. E. Beuveniste märgis on tähistaja tähistatava seos kokkuleppeline (Saussure). Kõnes on tähistaja-tähistatav alati kindel ja olemas. Kõnel on oma mehhanism, mis on teistsugune kui keelel. Keeles on sümbolid arbitaarsed; kõnes on oma formaalne mehhanism nt verbi ajad, asesõnad. (Kas keeles on asesõnad või on need ainult kõnes?) Deixis vastupidine semioos. M Ref (Märk osutab otse referendile)
Ch. Bally Saussure'i ideede reformimine. Saussure'i jaoks on keel semiootiline süsteem, mis realiseerub kõnes häälikuteks ja mõteteks. Ka kõne on sem. süsteem, ainult et erineb keelest sisu sisu maht. Keelel on kindel sisu, kuid ebamäärane maht. Kõnemärgil on kindel maht ja ebamäärane sisu. Ilma sisuta ei saa olla mahtu ka kõne on semiootiline süsteem, kuid see ei saa funktsioneerida ilma keeleta. Keelel ja kõnel on täiesti teine loogika ja teised protsessid. E. Beuveniste märgis on tähistaja tähistatava seos kokkuleppeline (Saussure). Kõnes on tähistaja-tähistatav alati kindel ja olemas. Kõnel on oma mehhanism, mis on teistsugune kui keelel. Keeles on sümbolid arbitaarsed; kõnes on oma formaalne mehhanism nt verbi ajad, asesõnad. (Kas keeles on asesõnad või on need ainult kõnes?) Deixis vastupidine semioos. M Ref (Märk osutab otse referendile) Mina sina praegu see siin
annaabi.ee 
