lühikesed jätked (ka aksonid), mis ei ulatu hallaine piiridest väljapoole. Nende peamisteks funktsioonideks on aferentsete impulsside vastuvõtt, erutuse ülekanne naaberneuronitele ning püramiidrakkude talitluse integreerimine. Püramiidrakud on püramiidja, tipuga koore pinna poole pööratud rakukehaga. Neil on pikk akson, mis väljub koorest valgeainesse. Valgeaines moodustavad püramiidrakkude aksonid assotsiatsiooni-, komissuraal- ja projektsioonikiudusid. Suurimad püramiidrakud Betzi hiidpüramiidid paiknevad ajukoore eesmises tsentraalses osas, peamiselt primaarses motokorteksis. Püramiidrakkude peamiseks funktsiooniks on eferentsete impulsside genereerimine ning nende suunamine oma aksonite kaudu ajutüves ja seljaajus paiknevatele lüli- ja motoneuronitele, mille abil juhitakse inimese tahtelisi liigutusi. Püramiidrakkudel on oluline roll ka ajukoores üksteisest kaugel paiknevate neuronite ja ajukoore piirkondade talitluse koordineerimisel.
Koore neuronid erinevad kuju ja suuruse poolest. 1. molekulaarkiht – lamina molecularis (vähe rakke, põhiliselt jätked) 2. välimine granulaarkiht – lamina granularis externa (rakud tihedalt, jätkeid ei näe) 3. välimine püramidaalkiht – lamina pyramidalis externa (närvirakkude kehad, palju dendriide) 4. sisemine granulaarkiht – lamina granularis interna (väikseid tähtrakke) 5. sisemine püramidaalkiht – lamina pyramidalis interna (kõige suuremad Betzi rakud) 6. multiformne kiht – lamina multiformis (väikesed närvirakud) 41. Väikeaju koore ehitus. Cerebellum. Väikeajukoor (corte cerebelli) moodustab tugevalt liigendunud kääre, milledesse tungib lehekestena säsi. Mediaansel lõikepinnal moodustub põõsakujuline elupuu - arbor vitae. Nagu ka suurajus, moodustab hallaine koore ning eristatavad on kolm kihti: 1. molekulaarkiht – stratum moleculare - paks ja rakuvaene, sisaldab väikseid närvi- ja gliiarakke,