Kinnised veelasud e tunnelveelasud • Rajatakse järskudel kaljustel jõgedel juba paisu ehitusjärgus, sest vette ei ehita. Ehituse ajal tihti osa tunneleid suletakse. • Tunnelveelaskusid iseloomustab surveline voolamine e. nad on rõhu all. • šahttunnel asub paisu taga. šahtist äravool tunnelisse sujuv üleminek põlvega. • Tunnelid kaljustes pinnastes ringikujulise ristlõikega ja vooderdamata. Pehmetes pinnastes vooderdatud. Pehmete pinnaste puhul torutunnelid betoontorudest survekõrgustel kuni 8m. Üle selle raudbetoontorud. • Väiksematel rõhkudel tunnelite sulgemiseks varjad, mis võivad olla tunneli lõpus. Suurte survekõrguste puhul varjad tunneli suudmetesse. Tornveelasud Kui tunneli suue viia vee pinnale, mille otsas vertikaalne veevastuvõtu šaht. Neid rajatakse siis kui tahetakse haarata kaldast eemalt ja suuremalt haaratava vee puhul. Torn ja pais ühendatakse teenindava sillaga. Torni sissevool sammaste ja varjadega. 22
puistena soojaisolatsioonis, teedeehituses. 84 6.8. Keraamilised torud Kanalisatsioonitorud. Neid valmistatakse tulekindlast savist. Torud glasuuritakse seest ja väljastpoolt. Et tihend püsiks muhvi vahel, on muhvi sisepinnal ja toru teise otsa välispinnal rõngassooned. Kanalisatsioonitorud on kallimad kui betoontorud. Samas on kanalisatsioonitorud betoontorudest keemiliselt vastupidavamad. Kanalisatsioonitorusid kasutatakse välisvõrkude ehitamiseks kohtades, kus esinevad keemiliselt aktiivsed reoveed. Drenaažitorud. Need torud on 1/3 meetri pikkused muhvita torud. Nende siseläbilõige on 50...200 mm ( 5-20 cm ). Drenaažitorusid kasutatakse: maaparandustöödel, ehitusel kohalike drenaažisüsteemide ehitamiseks. 6.9. Ahjupotid Ahjupotid tehakse puhtamatest savidest. Nende esikülg võib olla glasuuritud või glasuurimata