sajandi alguse betoonsildu, üks Tartu sümbolitest koos oma paarilise Inglisillaga. Elegantne sild toetub tugipostide vahendusel kahele saledale kandekaarele. Silla praegusse asukohta rajati esimene sild 1809. aastal, neogooti stiilis puusild põhines Tartu ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projektil. J. G. Köningsmann projekteeris samasse ühesildse puitsilla, mis ehitati 18421844. Romanovite dünastia 300. aastapäevaks 1913. aastal valmis praegune ühesildne betoonsild Tartu linnaarhitekt Arved Eichhorni projekti järgi, juubelit tähistavad aastaarvud "1613 1913" silla Toome-poolselt küljel. Romanovite juubelit meenutab ka silla Toomeoru-poolsele rinnatisele paigaldatud Aleksander I pronksreljeef ja kiri "Alexandro Primo"Algselt nimetatigi silda Aleksandri sillaks (saksa keeles Alexander- Brücke). Sild on muinsuskaitse all Elegantne Kuradisild on 20. sajandi alguse betoonsilla väheesinev näide, olles Inglisilla
Sätestatud olid ka erateed. Maantee seadus sätestas. Avalikud teed teenivad avalikke huve, on avatud kõigile ja peetaske sunduslikult korras. I klass laius 8m II klass 6m III klass 4m külateed Erateed 4m laiad. Seadus sätestas teedekapitali, määras järelevalve, maavalitsuste ülesanded, moodustati teemeistrite piirkonnad ja määras rahastamise. Vaesus ja rasketehnika puudus võimaldas teid siiski peamiselt kohendada. Esimene betoonsild 1926 Tartu Vabaduse Sild . Hakkasid levima liiklusmärgid ja tunti huvi liiklustiheduse vastu, mis näitas väga väikest liiklustihedust ja väikeseid kaubakoguseid. Esimene teehöövel saabus 1926 hiljem ka USA-st teemasinaid. 1932 olid igal maakonnal oma teedeosakond ja masinapark. Esimene ekskavaator jõudis 1936 Väike masinapark ei võimaldanud siiski suuri mahtusid, Harjus ehitati 5-10 km uusi teid b4-4,5m. Veel 20 saj alguses puudus vajadus teid lumest rookida, sõideti saanidega jne
annaabi.ee 
