- puitu kasutatakse selle juures väga vähe - puit on kasutusel vaid tugimaterjalina vaiade näol, mis pakkidest läbi rammitakse. Täitematerjalina - - kandev konstruktsioon on puidust või metallist, - põhk paigutatakse sinna vahele soojustus - ja täitematerjalina. Hübriidne lähenemine - - kasutatakse kahte eelnevat elementi ning konstruktsioonimaterjalid seotakse savimördi abil nagu tehakse ka betoonplokkidega. Muu kasutus - kokkusurutud põhust toodetakse ehituspaneele. 10. Mis materjalidega kasutatakse koos pillirooga konstruktsioonis? Savi- või lubikrohviga kaetakse pilliroost tehtud seinad. 11. Millega koos kasutatakse lina ehitusmaterjalides? Linaga kasutatakse koos sünteetilist taaskasutuskiudu ja tuletõkkeainet, muudab linase ehitusmaterjali paremaks. 12. Kuidas kasutatakse džuuti? Palju kasutusvaldkondi: tehakse poekotte, vaipasid, korve, kartulikotte, kohviubade
Rannamõisa ja Ilmandu vahel on umbes 1 km laiune klindilaht, mille kohal karbonaatsed kihid puuduvad. Klindi alumine osa moodustab mere ääres 16 m kõrguse kambriumi liivakividest koosneva järsaku. Meri purustab seda väga kõvasti, mille tõttu Ilmandul on isegi osa asfalteeritud teest alla varisenud. Edasiste purustuste vältimiseks on mere äärde rajatud kunstlik terrass, mille merepoolset serva kindlustati inetute suurte betoonplokkidega. Lainete tegevusel on järsaku alumisse ossa tekkinud mitmesuguse suuruse ja kujuga murrutuskulpaid neid eraldavate sammastega. Tugeva murrutuse tõttu on järsaku jalamil rohkesti ülalt varisenud liivakivipanku. Paekalda ette jääb tasane murrutuslava, millel esineb madalas meres palju rändkive. Ilmandu kalda kohal on maastikuliselt huvitav 10-15 suuremast ja hulgast väiksematest rahnudest koosnev kivikangur. Madala veetaseme ajal võib
teenimatult vähe tähelepanu saanud. 1977 koostas Jevgeni Kaljundi ENSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee Arhitektuurimälestiste Kaitse Inspektsiooni ülesandel arvamuse angaaride rajamise kohta 1979 koostati esimene põhjalik vesilennukite angaaride ehitusajalooline ülevaade (autor Jevgeni Kaljundi, KRPI) 1986 Lennusadama kaide nr.37 ja 36 veepealne puitosa asendatakse rekonstrueerimise käigus betoonplokkidega. 29.12.1989 moodustati ENSV Ehituskomitee juurde riiklik väikeettevõte Sek (firma sundlikvideeriti alles 1998.a.), millele väidetavalt anti üle sõjaväe kasutuses olevad tööstushooned (puidutöötlemine) aadressil Küti 17. 22.05.1990 Ühisettevõtte B&E ning NSVL relvajõudude vaheline väidetav (võltsitud?) tehing Lennusadama omandamiseks 24.12.1991 väidetavalt andis VE Sek Balti Laevastiku Ehitusvalitsuselt omandatud vara Küti 17
teenimatult vähe tähelepanu saanud. 1977 koostas Jevgeni Kaljundi ENSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee Arhitektuurimälestiste Kaitse Inspektsiooni ülesandel arvamuse angaaride rajamise kohta 1979 koostati esimene põhjalik vesilennukite angaaride ehitusajalooline ülevaade (autor Jevgeni Kaljundi, KRPI) 1986 Lennusadama kaide nr.37 ja 36 veepealne puitosa asendatakse rekonstrueerimise käigus betoonplokkidega. 29.12.1989 moodustati ENSV Ehituskomitee juurde riiklik väikeettevõte Sek (firma sundlikvideeriti alles 1998.a.), millele väidetavalt anti üle sõjaväe kasutuses olevad tööstushooned (puidutöötlemine) aadressil Küti 17. 22.05.1990 Ühisettevõtte B&E ning NSVL relvajõudude vaheline väidetav (võltsitud?) tehing Lennusadama omandamiseks 24.12.1991 väidetavalt andis VE Sek Balti Laevastiku Ehitusvalitsuselt omandatud vara Küti 17
annaabi.ee 
