Filosoofia käsitleb totaliteeti . Mis vahe on totaliteedil ja absoluudil ? Võib öelda, et totaliteet on absoluudi unterkategooria Totalität der Beschränkungen piirangute totaalsus (või Totalität aller Seiende) kõige oleva totaalsus Pmst et ei saa olla valgust ilma pimeduseta Sellega, et ta bestimmt, auschliesst Hegel unbestimmte aus Bestimmung n-ö nimetamine . Nagu teeb Prädikat. Wenn ich etwas bestimme, negiere ich gleichzeitig etwas anderes. Seega, kui A on B, ütlen ma samaaegselt A ist nicht nicht B . (Nii, et nicht B on nicht C, D, E, F jne. ) Selles nicht B-s on uskumatult palju Bestimmungeid. Verstande produziert Bestimmungeid . See ongi Unendlichkeit. Vernunft ütleb, et see kõik on juba Einheit A on B-s . Et kõik need unendliche Bestimmungeid on juba A on B-s sisaldatud
tegelikult on mul selles liinis suhteid olnud rohkem kui ühega ja eks ta olnud üsnagi hea mõne sigaretipaki, teetassi, lihavõileiva ja muu taolise mõttes, see naisterahvas nimelt, ainult mulle tundus, et ta passis alati kuidagi minu lähedal, nii et ma ei tundnud end kunagi vabana."(Bill Naughton: Alfie. Tlk. V. Raud. Tln, 1969) Heideggeril on kolm eksistentsiaali (olemise struktuurid): 1. Leidumus (Bestimmung) seondub meeleoluga, tundemaailmaga, mille kaudu olemine on maailmale avatud, viis, kuidas olemine Da ist ehk olemas on. 2. Mõistmine see pole tunnetusviis või meetod, vaid olemasolemise määratleja, lahutamatu omadus. Mõistmises on võimalused nii või teisiti olla. Mõlemad eeldavad in der Welt Sein`i, avatust. Mõistmisel on visandiiseloom (Entwurfcharakter). Et hakkama saada väljakutsetega, mida
annaabi.ee 
