Sr + Br2 tekib SrBr2 (strontsiumbromiid) - Reag. veega: Leelismuldmetallid (Ca, Sr, Ba, Ra) reageerivad veega juba toatemperatuuril (Be ja Mg soojendamisel): Sr + 2H2O tekib H2 + Sr(OH)2 (strontsiumhdroksiid) -Reag. hapetega: 2.rhma elemendid paiknevad metallide pingerea algul ning reag. seeprast hapetega aktiivselt: Ca + 2HCl tekib CaCl2 + H2 Tekivad lihtsoolad, milles LMM-de o.-a. alati II. Lahustumine vib olla aeglane juhul, kui reageerimisel tekivad rasklahustuvad soolad Be + H2SO4 tekib BeSO4 + H2 2. LMM: LOETLEDA, KUIDAS MUUTUB NENDE KEEM.AKTIIVSUS RHMA PIIRES JA NENDE ELEKTRONKONFIGURATSIOON JA O.-A. HENDITES. Liikumisel rhmas suunas Be-Mg-Ca-Sr-Ba-Ra vib theldada jrgmisi trende: aatommass suureneb, vheneb keemis-ja sulamistemp, suureneb met.tihedus, vheneb kvadus, hendites on elementide o.a. hesugune II, keemiline aktiivsus suureneb. Rhma elemendid kuuluvad aatomiehituslikult s-elementide hulka. Aatomite vliselektronkihi kofiguratsioon on ns2. 2
halogeniidid) ja paljude teiste mittemetallidega. 3Ca + N2 _ Ca3N2 (kaltsiumnitriid) Mg + H2 _ MgH2 (magneesiumhüdriid) Ba + S _ BaS (baariumsulfiid) Be + F2 _ BeF2 (berülliumfluoriid) 3) Reageerimine hapetega Sarnaselt leelismetallidega toimub ka II A rühma metallide reageerimine hapetega aktiivselt ja tekib vastava metalli sool ja eraldub vesinik. Ba + 2HCl _ BaCl2 + H2 Enamike II A rühma metallide reaktsioon väävelhappega siiski peagi vaibub, sest tekkivad sulfaadid (v.a. BeSO4 ja MgSO4) on halvasti lahustuvad. Viimased ladestuvad reageeriva metalli pinnale ja takistavad edasist kokkupuudet väävelhappega. Analoogiliselt leelismetallidega ei eraldu ka II A rühma metallide reageerimisel kontsentreeritud oksüdeerivate hapetega vesinikku ja seal tekivad mitmesugused madalama oksüdatsiooniastmega ühendid või vastavad lihtained. 4Sr + konts. 5H2SO4 _ 4SrSO4 + H2S + 4H2O 4) Reageerimine veega Berüllium ja magneesium toatemperatuuril veega praktiliselt ei reageeri
valged tahked kristallained. Be halogeniidid on polümeerse ehitusega, tähtsaimad on BeCl2 ja BeF2. MgCl2 (esineb sageli kristallhüdraadina, saadakse mereveest). CaCl2 – esineb sageli kristallhüdraatidena. Kasut. Ca ja Ca-sulamite saamisel. CaF2 – Kasut. metallurgias (räbusti). Ba ja Sr kloriide kasut. mõnikord pürotehnikas. Raadiumi kasutatakse sageli halogeniidide (kloriidi, bromiidi) kujul. Sulfaadid - 2. rühma elementide sulfaadid MeSO4: kõik värvitud kristallained, BeSO4 hüdrolüüsub vees, MgSO4 lahustub hästi, BaSO4 - tähtis mitmete paberisortide täiteainena. MgSO4 - looduses merevees, mitmete mineraalidena, kasut. MgO saamisel, tekstiilitööstuses, meditsiinis jm.CaSO4 - esineb looduses mitme eri vormina. Väga suur tähtsus ehitusmaterjalina (puistematerjal, plaadid jm.), kipsvormid skulptuuridele, bareljeefid jm. Karbonaadid - looduses levinud Ca karbonaadid: CaCO3 ja Ca(HCO3)2. CaCO3 -
see on vees lahustuv tugev alus(1,7%,20C). 15. Kirjeldage keemiliste reaktsioonide abil berülliumi amfoteersust. Reageerib nii hapete kui alustega. Reageerimisel leeliste lahustega moodustuvad hüdroksoberüllaadid:Be+2NaOH+2H2OH2+Na2[Be(OH)4] naatriumtetrahüdrokoberüllaat. Sulatamisel tahkete leelistega saadakse berüllaadid: Be+2NaOHH2+Na2Be=2- naatriumberüllaat. Be reageerib kergesti hapetega (HCl,H2SO4), soojendamisel ka lämmastikhappega: Be+H2SO4BeSO4+H2. Seejuures moodustuvad soolad BeSO4 (berülliumsulfaat), BeCl2 (berülliumkloriid) ja Be(NO3)2 (berülliumnitraat) on vees hästi lahustuvad. 16. Iseloomustage üldiselt berülliumiühendeid. Be-ühendite omadused on määratud Be2+ iooni väikese raadiuse ja sellest tuleneva suure polariseeriva toime poolt. Ühendid on reeglina kovalentsed. Berülliumiga saab seostuda kuni 4 ligandi. Iseloomulik on BeX4 tetraeeder, mis esineb kloriidi ja hüdriidi korral, kus Be aatom käitub Lewis'i happena. Näited: BeO (berülliumoksiid)-
tänapäeval on raadiumil meditsiinis väike tähtsus, peam. radoonivannide allikana segus Be-ga – neutronite “miniallikas” Kõik raadiumi ühendid on väga mürgised puhtal kujul kõrgema temperatuuriga kui keskkond helenduvad radioaktiivsuse (eriti kiirguse -komponendi) tõttu ohtlikud 2.3.4.4. Sulfaadid 2. rühma elementide sulfaadid MeSO4: kõik värvitud kristallained BeSO4 hüdrolüüsub vees, MgSO4 lahustub hästi, kõik ülejäänud 4 vähesel määral (ka RaSO4 lahustuvus on väike: ainult 2.10-4%). Märkimisväärset kasutamist leiavad Ca, Mg ja Ba sulfaadid. BaSO4 - looduses (mineraal barüüt), kuid rohkem saadakse kunstlikult tähtis mitmete paberisortide täiteainena valge õlivärvi komponent kontrasteeriv vahend röntgeniuuringutes (mao- ja sooleröntgen) keemil. analüüsis jm.
annaabi.ee 
