murdtaglastusega luubiks. Murdtaglastuse puhul on vöörstaak kinnitatud masti topist allapoole. o Kat ainult suurpurjega purjekas. Kahe mastiga purjekad: o Kets vööripoolne mast on pikem ahtripoolsest mastist. Lühemat masti nimetatakse besaanmastiks. Roolipost asub besaanmastist tagapool. o Jaul ainukeseks erinevuseks ketsist on rooliposti asumine eespool besaanmasti. o Kuunar kahe või enama mastiga purjekas, mille vööripoolne mast on lühem kui peamast. Purjed Purjestuse järgi jagunevad purjelaevad kahte põhirühma - raapurjestusega ja pikipurjestusega purjekad, kusjuures nii raapurjestus kui ka pikipurjestus võib olla kas osaline või täielik. Raapurjestusega purjekate põhitüüpideks oleksid: täislaev, parklaev, parkentiin, prikk, brigantiin, marss-seilkuunar.
tuulepealsest pardast merre (arvat. kauge kajastus aegadest, mil tuulejumala soosingu saamiseks visati merre inimpea). Saarlased (ja ilmselt teisedki Läänemerel seilajad) võtsid keskajal laevale kaasa oma koduussi - nastiku (kodukaitsja ja varanduse valvaja) - või kuivatatud ussi kehatükke. Tuulevaikusest loodeti üle saada lausumise, vandumise või vilistamisega või sellega, et noor ja süütu meremees kraabib 3 korda besaanmasti. Laeva sees oli vilistamine keelatud - tuli olla ettevaatlik, et tuult külvates ei lõigataks tormi. Ka võis vilistamine esile kutsuda vastutuule. Kes tormi ajal vilistas, see saadeti karistuseks vahi lõpuni masti. Tuulest ei tohtinud laevas kõvasti rääkida, siis võis ta hoopis vaibuda. Laevajuhte, kel alati tuultega vedas, kahtlustati olevat liidus kuradiga (taolistel kaptenitel arvati puuduvat oma vari. Kohtumine merel “Lendava Hollandlasega“ tähistas alati õnnetust.
annaabi.ee 
