aastal Jasnaja Poljanas talulastekooli. Ta andis välja pedagoogilist ajakirja ,,Jasnaja Poljana", kutsus kooli noori õpetajaid, õpetas ise, kirjutas ise õppekirjandust ja finantseeris selle väljaandmist. Ta kirjutas ka oma peateosed : romaanid ,,Sõda ja rahu" (1864 1869) ja ,,Anna Karenina" (1873 1877). Joonis 4. Lev Tolstoi ,,Sõja ja rahu" kirjutamise ajal 1868. 1862. aastal, kui Tolstoi oli 34-aastane, armus ta 18-aastasesse Sofja Bersi ja tegi neiule abieluettepaneku, mille naine vastu võttis. Pärast abiellumist asusid nad Jasnaja Poljanasse , kus neil sündis ühtekokku 13 last. Poole oma kooselust elasid nad heaolus ja õnnelikult, mida kirjeldas ka Tatjana Tolstaja oma teoses ,,Minu isa surm ja tema lahkumise 6 põhjused"(1928, prantsuse keeles ajakirjas ,,Europe", 1961 ja 1976 vene keeles), millest tuleb juttu allpool.
Ta saab teada, et Pr-l on lihtrahva lemmikautoriteks Dumas. Ta tahab laiendada oma lugejaskonda. Naastes hakkab Tolstoi kirjutama oma pedagoogilisi artikleid. Kirjanikud võiksid midagi talulastelt õppida. Hoopis haritlased peaksid talulastelt õppima, mitte vastupidi. 1862. aastal otsustab Tolstoi abielluda. Ühelt poolt on see õnn, teisalt on see väga suur trauma. Ta valib abikaasaks aadlikust arsti tütre Sofja Andreejevna Bersi. Tolstoi on krahv. Seda Sofja ainukesena teabki. Tolstoi mõisa jõudes Sofja pettub, kuna Tolstoi elu ei meenuta krahvi elu. T tegeleb majapidamisega, tegeleb oma talupoegadega, mõisas käivad kerjused, keda Tolstoi väga armastab. Sofja ei leia kohta. T on temaga väga range. Ta leiab, et Sofja peaks kõikidest tema ettevõtmistest osa võtma. See kooselu aga ei laabu. Sofja on väga armukade, ta loeb Tolstoi päevikuid ja ta leiab romaani ühe taluneiuga. Tal tekivad selle neiu
annaabi.ee 
