Haigusi võisid saata ka nõiad või jumalad. On ka head vaimud: kaitsevaim Lamassu, lõvi peaga kotkas. Mesopotaamia usund püsis elava usundina III-IV sajandini pKr. Otsest tütarreligiooni pole, kuid mõjusid on Vanas Testamendis (veeuputus). Hellenismiajastul õppisid kreeklased tundma Mesopotaamias. Kreeklaste hulgas muutub väga oluliseks astraalreligioon. Eriti kuulsaks muutub päikesejumal. Selle kaasnähe on astroloogia, mille esimese kooli rajas Babüloni mees BEROSSOS. Ekstreemne pan-babülonismi teooria seletab, et Mesopotaamia on tsivilisatsiooni häll ja kõik muud kultuurid on sellele taandatavad. Näiteks reinkarnatsiooniteooriat arvati pärinevat XIX sajandil Indiast, kuid hiljem saadi teada, et teooriat võib leida isegi loodusrahvaste seast, kes pole kunagi Indiaga seotud. Muinasaja kirjanduse antoloogia: Babüloonia loomiseepos Istari laskumine manalasse Etana eepos Adapa müüt Gilgamesi eepos
pildil ja see püsis kuni Kopernikuni, kes viis maa keskelt ära. A Ptolemaios jääb hellenismist eemale, aga on hellenistliku astronoomia kokkuvõte sisuliselt. Väga populaarselt muutus järk-järgult astroloogia, mis teatud mõttes eraldus nüüd astromooniast. Rõhutasid müstilist, religioosset poolt. Mõju idapoolt suuresti. Mesopotaamia astroloogia väga tuntud, kreeklaste jaoks oli see galdea täheteadus. 3. saj algul üks selle valdajatest, Babüloonia preester Berossos (?vms?) (kirjutas kunagi Babüloonia ajaloo, vt eestpoolt!) asus Kos'i saarele (Sealt päris Hipokrates) ja rajas sinna oma astroloogia kooli. See on idamaise astroloogia märgiks, stimulaatoriks. Natuke hiljem kujunes sellest (Rooma perioodil) nn hermeetika e astroloogilis- müstiline õpetus, mis oli kirja pandud mitmetes raamatutes, mille autoriks peeti jumalust Hermest (tris megistos kolmekordselt suur). See oli selline astroloogiat ja stoa filosoofiat ühendav süsteem, mis rääkis
annaabi.ee 
