Meelis Meelis oli raamatu alguses 9- aastane poiss. Tema isa oli Sakala maavanem Lembitu. Lembitul oli karjus Ivo, kes oli küll venelane, aga tundis ennast Eestis nagu oma kodumaal. Ta rääkis hästi eesti keelt ja õpetas Meelist vilepille tegema, sikusarve puhuma ja palju teisi asju tegema. Kui Leholasse tuli sõda, rööviti Meelis ja viidi Dünamünde kloostrisse, kus ristiti ta Bernhardiks. Meelis austas oma kodumaad ja ta ei võtnud seda nime omaks. Ta põgenes kloostrist ja sattus saarlaste laevale. Saarlaste laev uppus tormi käes, aga Kuremaa mereröövlid päästsid Meelise. Laeval kohtus Meelis Sigurdi tütre Astridiga, kes oli mereröövlite poolt röövitud. Meelis päästis Astridi köitest ja nad põgenesid metsa. Nad sattusid Rauka juurde ning Astrid saadeti koju. Meelis lahkus sealt, siis kui ta läks Sigurdi juurde
Tegelased · Lembitu - Sakala maavanem, Meelise isa · Meelis Lembitu poeg, nimi ristitud Bernhardiks · Ordumeister Volkiiin · Huldo - Saarlaste peavanem · Matteus -Munk Dünamünde kloostrist · Otu Preester · Borhard von Wildeshausen - Oldenburgi krahv · Rotmar & Teoderik - Liivimaa piiskopi vennad · Johannes Strik - Piiskoplik preester · Olop - Tingsrydi maavürst · Sigurd - Olopi poeg · Astrid - Sigurdi tütar · Valdemar II Taani kuningas · Andreas - Peapiiskop
Kiltre talus sündinud Andres Kangro(1870-1944) ostis Vana-Antsla mõisale kuuluva oekülas Sepani-Rüütli talu 1,904,300 rubla eest ning kosis samal Vastse-Antsla vallast Kuldre külast Ala-Kiisa talust sepatütre Miina Amose. Rüütli talu suurus oli 33 hektarit, sellest Rüütli talu abielupaaril sündis (8.04.1905) tütar kes ristiti salmeks (Abielludes sai kongo nime, suri 1988) .Vana kalendri järgi (5.09.1910) sündis perre teine laps,kes ristiti bernhardiks, kuid hiljem soovis asjaosaline nimest h -tähe ära kaotada .Bernard Kangro isa suri koledasse surma ,nimelt kui ta 1944. Aaastal sügisel Vana-Antsla vallamajja normivilja läks viima, ei tulnud ta enam tagasi omal jalal, vaid vanker tõi koju tema surnukeha.Koolis käis kirjanik kõigepealt Kiltres ja Antslas, 1929 lõpetas Valga poeglaste gümnaasiumi. Pärast suurt kaalumist, kas rahakott ikka võimaldab, suundus Kangro siiski Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda
rehi tehti eraldi. See rehi andis tulevasele poeedile kustumatu mulje, millest ta 1938. aastal kirjutas ühe oma tippluuletuse ,,Ajatu mälestus" ning leidis pealkirja oma kolmandale luulekogule (Kruus, 2003: 12). 4 Rüütli talu Kangro abielupaaril sündis 8. aprillil 1905 tütar, kes ristiti Salmeks (abielludes sai Kongo nime, suri 25. aprillil 1988). Vana kalendri järgi 5. septembril 1910 sündis perre teine laps, kes ristiti Bernhardiks, kuid hiljem soovis asajosaline oma nimest h-tähe ära kaotada. Niisiis on Bernard Kangro sündinud uue kalendri järgi 18. septembril 1910. Õde-venda Kangrod kasvasid Rüütli talu turvalistes oludes Kaelakandjaks, ei kimbutanud neid ka ohtlikud lastehaigused. Meeldiv kodu ja selle ümbrus andsid tulevasele kirjanikule rohkesti looduselamusi ning teavet rohttaimede ning puude kohta. Võib pidada ootuspäraseks, et Kangro esimene luuletuskogu rajaneb täpsetel looduspiltidel (Kruus, 2003: 13)
annaabi.ee 
