Sigmund Freud oli austria arst ja psühholoog, kes rajas psühhoanalüüsi kui ravimeetodi, psühholoogiateooria ning ühiskonna- ja kultuurikäsituse. Sündis 1856. aastal juudi kaupmehe peres, Moraavias (tänapäeva Tsehhis). Kui Freud sai neljaseks, kolis pere Viini. Freud paistis juba algklassides silma oma erakordsete vaimsete võimetega. Aastail 1902-1938 oli ta Viini ülikooli professor. Suri 1939.aastal Inglismaal, pagulasena. Oli abielus Martha Bernaysiga, kellega tal oli kuus last. Freud avardas alateadvuse uurimisega psühholoogia käsitlusobjekti, rakendas alateadvuse uurimist psüühikahäirete (eeskätt neurooside) ravis, pani aluse motivatsiooni ja isiksuse psühholoogilisele uurimisele ning avastas ka varase lapseea tähtsuse isiksuse kujunemises. On tuntud ka unenägude tõlgendamise poolest. Freudi vaadete kohaselt allub inimkäitumine lõbupõhimõtteile (peamiselt erootilise lõbu, ihapõhimõtteile) ja reaalsuspõhimõtteile.
kohad olid piiratud. Brücke aitas tal leida stipendiumi Pariisi kuulsa psühiaatri Charcoti juurde ning pärast tema konkurendi Bernheimi juurde Nancy juurde. Nad mõlemad uurisid hüpnoosi abi hüsteeria ravis. Elionora Travjanka Sigmund Freud psühhoanalüüsi teooria Pärast mõningast aega neuroloogia haiglas ning Berliini lasteaia direktorina töödates pöördus ta tagasi Viini, abiellus oma pikaajalise pruudi Martha Bernaysiga ja Joseph Breueri abiga ja asutas oma väikese neuropsühiaatria (vaimse närviteaduse) erapraksise. Freudi vaated ja loengud tõid talle meditsiinirinkondadest nii kuulsust kui viha. Tema ümber kogunes seltskond väga tarku sama meelt doktoreid kellest lõpuks sai psühoanalüüsi liikumise süda ja hing. Kahjuks sai Freud kuulsaks lükkates eemale kõik, kes temaga kasvõi osaliselt ei nõustunud. Mõned lahkusid sõbralikult, teised tülinaga asutades Freudiga võistlevaid koolkondi.
annaabi.ee 
