lätlaste vastu. Tahtis Riia raudteesõlme oma valdusesse. Arenes välja konflikt. 8.10 asus Läänearmee rünnakule, saavutas sama päeva õhtuks täielikult Väina jõe joone ja hõivad Riia eeslinnad Väina jõest lõuna pool. Läänearmee oli ülekaalus. Tehti ettevalmistusi Riiast taandumiseks, aga Ulmanise valitsus otsustas enne pöörduda abipalvega Eesti ja Leedu poole. Leedu ei söandanud veel aktiivselt Läti toetuseks välja astuda, kartes ise konflikti Bermondtiga. Eesti reageeris kiiremini, järgmisel päeval andis Laidoner korralduse saata Riiga 2 soomusrongi; võtsid enda alla kõik ülepääsud Väina jõest. Löödi tagasi Bermondti jõeületuskatsed. Eesti soomusrongide saabumine andis lätlastele moraalset tuge Riiat mitte maha jätta. 23.10 kutsus Laidoner mõlemad soomusrongid tagasi, lõpetas Kuramaa rinde väeosa formeerimise (kuna lätlased ei olnud nõus Eestile soodsat piirijoont andma). 11.11 läksid lätlased
Kuna Ulmanis ära ütles, siis 8. oktoobril saatis Bermondt oma alluvuses oleva Rauddiviisi vägivaldselt oma tahtmist saavutama ja saavutaski õhtus oma tahtmise. Ulmanise valitsus tõmbus Võnnu linna. Sellises olukorras pöördus Ulmanise valitsus kõikide naabrite poole: leedulased olid ise tõsises mures, sest osa Bermondti armeest asus Leedus, Poola oli pm valmis lätlasi toetama, aga neil polnud Bermondtiga kokkupuudet, 10. oktoobril saabusid Laidoneri korraldusel Riiga 2 Eesti soomusrongi - see mõjus lätlaste võitlustahtele samamoodi nagu Briti eskaasi jõudmine Tallinnasse. Järgneva 2 nädala jooksul löödi tagasi kõik Bermondti katsed jõge ületada. Riia alla saadeti ka 8 Briti sõjalaeva, kes võtsid tule alla Bermondti positsioonid. Bermondti armee jäi ilma ka igasugusest ainelisest toetusest. Samuti keelati Saksamaal toetada Bermondti armeed nii poliitiliselt kui ka sõjaliselt
annaabi.ee 
