küllaltki vaenulikult suhtuv Loodearmee relvi Eesti poole. Vaatamata meie vägede suurtele pingutustele ja Inglise laevastiku abile, kevadist edu korrata ei suudetud. Seevastu vastase jõudude sidumiseks mõeldud äkkrünnakud Pihkva ruumis olid meile edukad. Saadi hulgaliselt vange ja sõjasaaki ning purustati Punaarmeele tähtsaid strateegilisi objekte. Nendes lahingutes suudeti vastasele demonstreerida oma sõjalist üleolekut. BERMONDTIAAD e. EESTI SÕJALINE ABI LÄTILE. 1919. a. jaanuaris küpses Berliinis resideeruvate vene monarhistide peades plaan luua Saksamaa sõjavangilaagrite asukate baasil Kuramaal armee. Juunis koondatigi Lätisse endistest vene sõjavangidest Saksamaa toetusel formeeritud vene valgete väesalk isehakanud vürst polkovnik Pavel Bermondt-Avalovi juhatusel. Sakslased lootsid kasutada seda üksust enamlusevastases võitluses, ning seetõttu ka varustas teda igakülgselt. Samal põhjusel kuulus
pealetungile. Enamlased olid aga maikuistest sündmustest õppinud - väed olid vaid tõsimeelsed enamlased, kes ei mõelnudki ülejoosta. Kui 23. oktoobril algas loodearmee taandumine Petrogradi alt, siis oli ka admiral Pitka sunnitud andma oma vägedele taandumiskäsu. See oli siis Punaarmee operatsioon. Teine enam-vähem samaaegne operatsioon võeti ette Lõuna-Eestis - Pihkva operatsioon. Tegelikkuses suudeti täita vaid üks osa plaanis, kuna samal ajal oli käimas bermondtiaad, siis ei tulnud kavandatud operatsioonist midagi välja, rünnakuid said alustada õigel ajal vaid 2. deviis, jõudsid mõni päev hiljem välja Belikvaja jõeni ja purustasid sillad, aga pärast seda tõmbus 2. deviis tagasi. Ka 3. deviis saavutas edu, oli ta siiski nov alguses sunnitud tagasi tõmbuma. Need olidki viimased lahingud, mis Vabadussõja käigus lõunarindel toimus. Nov keskpaigast valitsest lõunaosas täielik vaikus. 3. deviisi üksused järk-järgult viidi Narva alla, kus
annaabi.ee 
