antiikautoreid. Sellel vormil peab olema sisuline põhjendus, ei kaitsta suvalist vormi. Romantikud ei armasta süsteemseid mõttestruktuure - see mis tuli, see tuli, oluline oli, et see pandaks vaimukalt kirja - struktuurset ülesehitust romantikult väga ei leia. Geenius ei allu reeglitele vaid loob neid - tugines Immanuel Kanti mõttekäikudele. Romantilistel kuntsnikel õnnestski vorme muuta: ajalooromaan (Goethe, Scott - tõlkis inglise k Goethe 70. aasta teosed "Göetz von Berlingen"??? ja hakkas ise kirjutama ka ajalooromaane), fantastiline jutustus, mis osalt tugineb muinasjuttudele (18. sajandist algab fiktsioonide õitseng), lüroeepiline poeem e pikk värssteose - Byron kirjutab selliseid teoseid, mis võiksid olla ka proosa teosed mingis mõttes. Teostasid ka lavareformi, kuigi näitekirjandus jääb võrreldes proosa ja luulega tahaplaanile. Scotti juures isegi gooti banaalsed nõuded on tema loomingus oluline - halvad asjad toimuvad tormi ööl jne. Olukirjeldus
Alfrete de Musset nim üksiolevat hinge sajandi lapseks ja põeb sajandi haigust. Iseloomustus oma ajale iseloomustus üksindus, subjektviisus, teravnenud tundeelu, armastuse otsing(üldjuhul ei leia lohutust ka armastusest). G. Flauber(?) ,,Tundekasvatus". Kokkuvõte: kõik need romantilised katsetused ja romaanid ei saavutanud kandepinda peale ,,Wertheri". Kõige suuremad teened Walter Scott'il. Kuulub ka romantikute hulka. Ajalooline romaan. Oli suur Goethe austaja. Tõlkis ,,Götz von berlingen...?" Üritus piiriäärsetest ballaadidest. Sajandivahetusel oli Scott väga populaarne. ,,Waverley" Scott kirjutas selle anonüümselt. Saavutas tohutu populaarsuse. Teene realismi mõttes kinnistas lineaarse narratiivi. Keegi ei söandanud tükil ajal seda lõhkuda. Tugevalt seotud hilise realistliku meetodi välja kujunemisega. 30. nov Romantiline ajaloolisee romaani seos 19.saj realismiga(30ndad-60ndad) kinnistunud lineaarne kujutamisviis, tegevus liigub teatud sirget joont
annaabi.ee 
