Ja otse Egaeuse silme all ta muutus täielikult. See puudutas Berenike vaimu , harjumusi ja iseloomu. Ta muutus kõhetuks ja isegi koledaks naiseks. Tõbede seas mida ta põdes oli esmane langetõbi ja teiseks arvati tal olevat sama haigus mis Egaeusel langemine transi, olles oma mõtetes eemal pärismaailmast. Egaeusele muutub aga Berenike kinnisideeks, ta unistab temast ja mõtleb temast pidevalt ja harutab lahti tema pisemagi kehaosa. Nii et ta ka ükskord palus Bereniket naiseks. Talle pakub see vaene, haige Berenike palju suuremat huvi kui terve ja elurõõmus. Kui nende pulmapäev hakkas lähenema siis, ühel õhtul, kui Egaeus istus raamatukogus astus tema ette Berenike. Berenike oli väga kõhnaks muutund ja vägagi kole, kuid kui ta naeratas, siis tema 32 hammast olid ideaalsed (lumivalged, ilma ühegi vea ja täpita). Peale seda lahkus Berenike aga toast. See aga jäi Egaeust kummitama meeletult
Andis endale aru võimukire hukatuslikkusest. 1670nendal kirjutatud ,,Berenike" - intriig, täpselt nädal pärast esietendust toob Moliere trupp välja sama näidendi Corneille'i kirjutatud. Kaks samasüzeelist näidendit üheaegselt. Arvatavasti tellinud üks isik, selleks isikuks Inglise Henriette, kes oli Louis XIV vennanaine. Mõlemas loos toodi armastus ohvriks poliitilistele kallutustele. Lugu Rooma imperaatorist Titusest, kes armastab juudi printsessi Bereniket. Seaduse järgi ei saanud Rooma keiser abielluda mitteroomakodanikuga. Tõmbab oma õnnele kriipsu peale, samas keegi ei käse teda. Duell Racine'i ja Corneille' vahel. Racine'il muutub see seadus metafüüsiliseks, jõud mis ei ole loogikaga seletatav. Selles duellis jääb võitjaks Racine. Henriette tellis need näidendid Racine'i pealekäimisel kuulujutud. Henriette suri enne esietendusi salapärasel moel, oli eluterve noor naine olnud, valudes ja krampides lõppes.