755 ähvardasid langobardid võtta paavstilt tema maavaldused ning liita need oma riigiga. Paavst kutsus appi Frangi kuninga Pippin Lühikese, kes võitis langobardid ja rajas 756 Rooma linna ümbrusest, Ravenna ekstrahaadist ja Pentapolisest koosneva Kirikuriigi. Kirikuriik oli Frangi riigi koosseisus, kusjuures paavst oli kuninga alluv. Pärast Karl Suurt ja Frangi riigi lagunemist oli paavsti võim oma riigis nõrk. 962 kui Kirikuriiki ohustas Itaalia kuningas Berengar II. Paavstide eesmärgiks sai ilmalik ja vaimulik võim kõigil kristlikel aladel. Innocentius III saavutas 1201 Saksamaa kuningalt Otto IV-lt Kirikuriigi sõltumatuse tunnistamise. Samuti laiendas ta Kirikuriigi alasid, nii et see ulatus üle Kesk-Itaalia ühelt Itaalia küljelt teiseni. Samuti suurenes siis riigi majanduslik ja poliitiline võim. Suur kirikulõhe ehk Suur skisma oli kiriku lõhenemine õigeusu ja katoliku kirikuks aastal 1054, kui Rooma paavst ja
936-937 kindlustas idapiiri markkrahvkondade süsteemiga. 938 lõi tagasi Ungari. 938 vallutas Burgundia. 939 Frankimaa, Lotringi, Mainzi peapiiskopi ning Otto venna Heinrichi ülestõus, mille surub maha Svaabimaa hertsog Hermann -Frankimaa liideti kuninga maadega. 941 Heinrichi nurjunud vandenõu. 950 Tsehhi sai Otto vasalliks. 955 purustas Lechi lahingus ungarlased. Tegi kolm sõjakäiku Itaaliasse: 1) 951-952 sai langobardide kuningaks, kuid kohalik Itaalia kuningas Berengar II säilitas oma võimu Otto vasallina 2) 961-965 päästis Kirikuriigi Berengar II käest. Krooniti Rooma keisriks sellega algas Saksa-Rooma keisririik 3) 966-973 edutu võitlus Bütsantsiga, viimane tunnistab Ottot keisrina. Vs.hertsog-kirikulemaad/õigust-jagasümberhertsogid-ülemad-misjonitöö-läänes laavlased-Madgeburgipiiskopkond-idakolonisatsioon-markkrahvkonnasüsteemi das-kroonitikeisriks-päästisBerengarikäest Otto II (valitses 973-983) Abiellus Bütsantsi keisri tütrega
Itaalias valitsemine väga segane). Paavst kutsus appi Frangi kuninga Pippin Lühikese, kes võitis langobardid ja rajas 756 Rooma linna ümbrusest, Ravenna ekstrahaadist (langobradid vallutasid selle Bütsantsilt alles 749) ja Pentapolisest koosneva Kirikuriigi. Kirikuriik oli Frangi riigi koosseisus, kusjuures paavst allus kuningale. Pärast Karl Suurt ja Frangi riigi lagunemist oli paavsti võim oma riigis nõrk. 962 kui Kirikuriiki ohustas Itaalia (= langobardide) kuningas Berengar II, aitas paavsti hädast välja Saksamaa kuningas Otto I, kes allutas Kirikuriigi Saksa-Roomale. Liidus Lõuna Itaalia normannidega suutis paavst Gregorius VII (1073-1085) Kirikuriigi Saksa-Rooma alt iseseisvaks saada, seda küll ajutiselt, aga tema järglased suutsid Kirikuriigi iseseisvuse investituuritüli jooksul välja kaubelda. Sellest peale sai Kirikuriigist Saksa-Rooma peamine rivaal Euroopa ühendamisel. Paavstide eesmärgiks sai ilmalik ja vaimulik võim kõigil kristlikel aladel
annaabi.ee 
