Marie 3 Curie oli esimene naine, kes sinna maeti. 1990. aastate hüperinflatsiooni ajal oli Marie Curie portree Poola 20 000-zlotisel rahatähel. 2. Marie Curie teadlasena Mariel oli vaja Sorbonne´is doktorikraadi taotlemiseks uut uurimisvaldkonda. Ta asus uurima kiirgust ning lähtus uraaniks nimetatud elemendist, nagu ka prantsuse füüsik Henri Becquerel. Bequerel aimas, et uraanist lähtuv kiirgus tekitab elektrivoolu, mida hiljem kinnitas soti teadlane lord Kelvin. Marie otsustas voolu uurida ning seda tundma õppida, kuid hakkas ka uurima teisi kiirgavaid materjale, mis sisaldasid näiteks tooriumi- ja uraaniühendeid. Marie uuritud pigimaagi kiirgus oli väga tugev. Veel kummalisem oli see, et maagist oli uraan juba eraldatud. Curied püüdsid avastada neid tundmatuid elemete, mis kiirgust tekitavad, spektroskoobi abil
Tahkete jäätmete hoidla suleti ning kaeti hüdroisolatsiooni- ja mullakihiga. Lähiajal on plaan ka selle täielik likvideerimine. [] KOKKUVÕTE Ainele avaldatud mõju järgi liigitatakse kiirguseid ioniseerivaks (kosmiline kiirgus, röntgenkiirgus) ja mitteioniseerivateks (ultraviolettvalgus, soojuskiirgus, raadiolained ja mikrolained). 1985. aastal avastas C. Röntgen röntgenkiired, hiljem Bequerel loodusliku radioaktiivsuse ja rutherford jagas kiirguse kolmeks tüübiks: alfa-, beeta- ja gammakiirguseks. Gammakiirgus on oma olemuselt lähedane x-kiirtele, alfa- ja beetakiirgus kujutavad endast laetud osakeste voolu. Enamus levinud kiirguste liigid on pärit radioaktiivsetest materjalidest, kuid teatud liiki kiirgused tekitatakse ka muul viisil kõige tuntumaks on näiteks röntgenkiired. Ioniseeriva kiirguse liigid on alfa-, beeta-, gamma-, röntgen-, neutron- ja kosmiline kiirgus
annaabi.ee 
