29 Pruunvetikatel vibur esineb ainult paljunemisrakkudel viburid kinnituvad unduleeriva kelmega rakuseinale 30 Pruunvetikate liikide arv on suurusjärgus 1500 - 2000 31 Pruunvetikate rakuseina moodustab tselluloosist fibrillidest viltjas võrgustik mida jäigastab katsium alginaat 32. Ränivetikaid on teada umbes üle 10000 liigi. 33. Ränivetikad on peamiselt nii magevees kui meres. 34. Ränivetikate peamine iseärasus on see, et rakuseina moodustab ränipantser. 35. Viburid esinevad ainult bentilistel puhkerakkudel 36. Ränivetikate süstemaatika põhineb ränipantsri peenstruktuuril. 37. Ränivete vegetatiivsel jagunemisel saab kumbki tütarrakk ühe pantsripoolme. 38. Ränivetikate puhkespoorid võimaldavad üle elada kasvuks ebasobivaid keskkonnatingimusi. 39. Ketasränivetikad on radiaalsümmeetrilised. 40. Raaf esineb ainult sulgränivetikatel. 41. Ränivetikad on värvuselt enamasti pruunikas-kollakased. 43
Karpkala Euroopasse- Hiinast ja Jaapanist produktsiooniks aga ainult juurdekasvu juba roomlaste poolt sisse toodud. ilma ainevahetuskuludeta. Vikerforell pärit Põhja-Ameerikast, nüüd PELAAGILISTEL LIIKIDEL üle maailma levinud. ARVUTATAKSE MAHU- JA BENTILISTEL PINNAÜHIKU KOHTA. · Vekogude kasutamine, kaitse ja P/B koefitsent- sama liigi produktsiooni ja taastamine biomassi loetakse teatud tingimustel · Kõige levinum orgaaniline konstantseks. veereostus tuleb inimese ja tema poolt Nendel, kelle on mitu põlvkonda aastas, on kasvatatavate loomade produktsioon kõrgem kui neil, kellel 1. ainevahetusjääkidest
Biomassi levik süvavees: Madalates rannaalades on bioproduktsioon mitukümmend korda kõrgem kui hästi sügaval. Madalate eutrofeerunud järvede profundiaalsetetes ja merede mandrilaval allpool sesoonset termokliini kõigub makrofauna biomass 10g- 10 grammini märgkaalus/m2. Eutrofeerunud piirkondades põhjaloomastiku biomass kümneid kordi madalam (O2 defitsiit). Oligotroofsetes järvedes biomass tavaliselt madal. 4 km sügavusel biomass 0,1 g/m2. Populatsiooni produktiivsus sügavees Bentilistel makroselgroogsetel on eriproduktsioon 5 ühe generatsiooni jooksul (mitu järglast on ühe aasta jooksul). See näitaja on suurem meiofauna (kiirem generatsiooni aeg) indiviidide puhul (eriproduktsiooni väärtus 10X suurem). Kui temperatuur tõuseb, siis suureneb ka eriproduktsiooni väärtus, kuid temperatuuri langedes 1 langeb ka eriproduktsiooni väärtus, sest ainevahetus aeglustub.
annaabi.ee 
