aastal hakkas majandus toibuma ja järgmisel aastal hakkas uus tõus. Eesti majanduse peamiseks mootoriks oli eksport ja investeeringud, mis tagasid majanduskasvu, efektiivsuse ja konkurentsivõime. Riigieelarve puudujääk kaeti riigilaenudega, see näitas usalduse kasvu rahvusvahelisel areenil. Loodi uusi ettevõtteid, moderniseeriti tehnoloogiat. Kõige kiiremini arenes põlevkivi-keemiatööstus. Saksamaa suured tellimused tõid kaasa õli ja bensiinitootmise järsu kasvamise. Riigi reguleeriv osa majanduses suurenes, tugevnes riiklik sektor, arendati plaanimajandust. Eestis valmistati juba lennukeid, laevu, vedureid, põllumajandusmasinaid, võidusõidupaate, raadioaparaate jms moodsaid sidevahendeid, lifte, külmutusseadmeid, elektrimasinaid jms. Tööstuse osakaal rahvatulus ulatus 1938. a peaaegu kolmandikuni ja ületas põllumajandustoodangu vastava arvu. Tööstustöölisi oli 53000, saavutati veneaegne tase
majandusharud. Suurtööstuse toodang vähenes kolmandiku, talude tulu poole võrra. Töötute arv ulatus 25 000-ni, seda püüti leevendada hädaabitöödega. 1930. aastate II poolel industrialiseerimine hoogustus, seda soodustas ka sõjaeelne kõrgkonjunktuur. Loodi uusi ettevõtteid, ajakohastati tehnoloogiat. Kõige kiiremini arenes Eesti põlevkivikeemiatööstus. Saksa suured tellimused tõid kaasa õli- ja bensiinitootmise järsu suurenemise. Riigi reguleeriv osa majanduses suurenes. Põllumajandusega oli 1934. Aastaks hõivatud 60,2% rahvastikust. Ida-Euroopa radikaalseima maareformiga võõrandati baltisaksa mõisnike maaomand koos hoonete, loomade ja inventariga. Võõrandati 56 000 talu ja 1939. Aastaks ulatus talundite arv 140 000-ni. Eesti muutus väiketalude maaks. Eestil oli 1936. Aasta seisuga kaubandussidemeid enam kui 100 riigiga, ülekaalukalt olid
annaabi.ee 
