Metallide tootmine on keemia seisukohalt redutseerimine, aga korrosioon on keemias oksüdeerimine ja nende energiakulutused ei ühti ehk on energia kadu. Korrosiooni liigid On olemas kahte liiki korrosiooni – keemiline ja elektrokeemline korrosioon. Keemiline korrosioon Keemiline korrosioon leiab aset kuivade gaaside toimel ja vedelikes, kus ei toimu elektrolüütilist dissotsiatsiooni. Keemiline korrosioon leidub klooritöösustes ja bensiinimahutite ja paakide sisepindadel. 2Fe + Cl2 → 2FeCl3 https://www.youtube.com/watch?v=RdLlbgtmo7s Elektrokeemiline korrosioon Elektrokeemiline korrosioon leiab alati aset niiskes õhus. Raua rooste tekkimise näide: 1) Raua pinnal toimub raua oksüdeerimine. 2[Fe → Fe2+ + 2e- ] 2) Hapnik osaleb oksüdeerijana ise redutseerub. O2 + 2H2O + 4e- → 4OH- 3) Tulemuseks on hüdroksiidi sade. Fe(OH)2 https://www.youtube.com/watch
Metallid on redutseerijad, sest elektrone loovutades nad ise oksüdeeruvad. Metallide ja sulamite hävimust välistingimuste mõjul nimetatakse metallide KORROSIOONIKS. Korrosioon on metallide oksüdeerumine See on kahjulik nähtus, kuna rikub metallide kvaliteeti. Eristatakse 2 korrosiooni liiki: keemiline ja elektrokeemiline korrosioon. Nende tekkepõhjused on samuti erinevad. (Näide! aparatuuri kahjustus klooritööstuses) Teisi korrosiooniprobleeme :bensiinimahutite, tsisternide, paakide sisepindade korrosioon jne. Nende kaitsmiseks korrosiooni eest oleks vaja, et juba toode oleks tehtud korrosioonikindlatest materjalidest. Samuti on olemas pinnakatted ning on võimalus isoleerida pind. Ka kaitsva plaadikese paigaldamine on levinud. Kaitset aktiivsema metalli ühendamisega põhimetallist esemetele kutsutakse protektorkaitseks. Maakideks nimetatakse mineraale, millel on metallide tööstusliku tootmise seisukohalt nimetamisväärne tarbimisväärtus
annaabi.ee 
