Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud. Õpik lk. 86-93 Ainet valemiga C6H6 nimetatakse benseeniks, tema keemiline püsivus on tingitud tema erilisest ehitusest. Tavalisi üksik- ja kaksiksidemeid benseeni molekulis ei ole, vaid on tekkinud üks ühine ring, mida kutsutakse benseeniringiks ehk benseenituumaks. Benseenis on süsinikuaatomite vahel 1,5 kordsed sidemed. Ka paljud mitte süsivesinikud sisaldavad aromaatset tuuma. Aromaatset tuuma tähistatakse kuusnurga ja selle sees ringiga. Mitme benseeniringiga ained on kantserogeensed ehk vähkkasvajat põhjustavad.
AREENID AROMAATSED ÜHENDID. 1825 aastal eraldas M.Faraday aine, mille valem oli CH ja seda ainet on hakatud kutsuma benseeniks. See on lihtsaim aromaatne ühend. Selle esialgse struktuuri pakkus välja Kekule 1865 aastal, kes mõistis, et aine ehitus ei saa olla tsükloheksatrieenile sarnane, sest benseeni omadused erinevad oluliselt alkeenide omast. Benseeni molekuli energia on palju madalam, seega on benseen palju püsivam, kui tüskloheksatrieen. Hilisemad uuringud tõestasid, et kõik benseeni sidemed on ühepikkused (sidemed on poolteisekordsed) ja sama energiaga
kasvava polümeeritööstuse tõttu. Benseeni hakati tootma naftast.Katalüütilises reformatsioonis segatakse süsivesinike segu keemistemperatuuride vahemikus 60–200 °C vesinikuga ja juhitakse katalüsaatorile (plaatinakloriid või reeniumkloriid) 500–525 °C ja rõhu 8–50 atm juures. Sellistes tingimustes moodustavad alifaatsed ühendid rõngaid, sealhulgas aromaatseid süsivesinikke.Tolueeni hüdrodealküleerimisel muundatakse tolueen benseeniks. Vesinikintensiivses protsessis segatakse tolueen vesinikuga ja juhitakse kroom, molübdeen või plaatinaoksiid katalüsaatori 500–600 °C ja 40–60 atm juures.Benseeni kasutatakse enamasti vaheühendina teiste kemikaalide tootmisel. Umbes 80% benseenist kasutatakse kolme kemikaali tootmiseks: etüülbenseen, isopropüülbenseen ja tsükloheksaan. Kõige laialdasemalt toodetav on stüreeni lähteaine etüülbenseen. Stüreenist toodetakse mitmesuguseid polümeere ja plaste
värvainena peamiselt nahkesemete mustaks värvimisel. -) Keemilised reaktsioonid on samad, mis fenoolil, kuid ta on alus, mis tahab liita vesinikke, aga sidumine on raskem ehk nad on nõrgemad alused, kui tõelised amiinid ning seetõttu nad reageeruvad aluste asemel hapetega. *) Kui aniliin panna reageeruma happega, siis N'ile liitub H ja juurde korrutatakse Cl. * Benseen on aineklassilt areen ja teda nimetame benseeniks. -) Fenool on aineklassilt fenool ja teda nimetame hüdroksübenseeniks. -) aniliin on aineklassilt amiin ja teda nimetame aminobenseeniks. Karbonüülühendid * Need on süsiniku ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma (ehk C=O). -) Aldehüüdrühm C'l on kaksikside O'ga, üksikside H'ga ja üks ots on vaba. *) Nimetuses on alati lõpus aal. *) Tekivad alkoholidest, milles hüdroksüülrühm on ahela otstes. Aldehüüd oksudeerub edasi nii, et kaksiksidetega O2 laguneb ja H ning C vahele tekib O. Lisaks võib aldehüüd
annaabi.ee 
