ruumid). Templist viis pikk kaetud käik soklile ehitatud kabelisse, mida kutsuti Oru templiks, mis asus täpselt Niiluse üleujutuse piiril. Kõige tuntum tempel on avastatud Abusiri püramiidide väljal ja mille keskme moodustas päikesefetiš (jumaldamise, kummardamise objekt) Obelisk (ülevalt poolt teravaks minevad sambad, enamasti lahingutel langenute mälestuseks), mis oli mastaba sarnasel alaehitisel Keskmise riigi ajal enam suuri püramiide ei tehtud, levinuimad olid Benihassanis. Sissekäigule anti fassaadi kuju, kasutusele võeti sambad, mille idee arvatavasti pärineb Egiptusest. (ÜL: toestamine + ilustamine). Uue riigi perioodil oli erilisel kohal templiehitus. Fassaad asus Egiptuses kitsamal küljel, värav-ehitis=püloon=längus seintega, keskel sissepääs. Sissekäigu ees asusid mastid, milles lehvisid peenikesed lipud (ng vimplid). Templite juurde viis sfinkside allee (lõvi keha, inimese pea). Pärast sissekäiku oli suur õu, mi soli
Nende sissekäigule antakse tavaliselt juba fassaadi meenutav kuju hakati järjekindlalt tarvitama sambaid (vormilt eeldooria sambad). Põhilised sambavormid olid lootos-, papüürus- ja palmsammas, mis koonesid baasist, tüvesest ja kapiteelist. KUJUTAV KUNST: Selle ajastu teostes esile tõstetavamateks oleksid vaarao Amenemhet III pead ja nn hüksoslaste kuulsaid sfinkse Tanises. Märgatav on individualiseerimispüüd ja ilmekus nägudes. Pinnakunstis tippsaavutused Benihassanis avastatud maalid ja reljeefid. Käsitöö alalt väärivad mainimist kullassepakunsti tooted. Keskmise riigi ajal loodud kujud muutusid järjest staatilisemaks, kuid need võisid olla ka pehmejoonelisemad ja oma olemuselt inimlikumad, ning neid püstitati mitte ainult hauakambritesse, vaid ka avalikesse kohtadesse. 3. Egiptuse uus riik: ARHITEKTUUR: Mitmekesine arhitektuur. Pealinnaks Teeba. Kujuneb välja templiarhitektuur.
annaabi.ee 
