Forseliuse seminari. 3 _________________________________________________________________ 3 H.Rannap Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia Tln 2002 7 9 Peeter Põld ,,Eesti kooli ajalugu" 1992 lk 22-28 Aasta hiljem võtab ta oma seminari abiõpetajatena tööle kaks esimest talupojaseisusest palgalist eesti koolmeistrit: Jõesuu Toomase ja Uustalu Bengti. Seminaris oli ta ise koolmeistriks, välisteks asjade ajajaks ja kooliraamatute soetajaks. Edukamaks õpetamiseks andis Forselius 1684 välja uue aabitsa parandatud eesti keeles, mis palju pahameelt ja vastuolu tekitas. Forseliuse seminarist läks rahva sekka 160 noormeest, kes siinmail omakorda lugemist edendama hakkasid. Aastail 16861688 loodi eestikeelseid rahvakoole Forseliuse eestvedamisel Eestimaa ja Liivimaa kubermangude kihelkondades.
ehitatud mõisast ilma jäi, sellest ei lausu vanajutt midagi. Võibolla, et Rootsi valitsus need reduktsioni ajal tagasi võttis. Ohvitseri abikaasa nime pääle nimetatud "Dravida" mõisa hoone on praegu Sinalepa karjamõisana alles, niisamati ka selle põllud ja mets, milledest esimene "Kelemithi põldude" ja teine "Dravida sõeru" nime kannab, kuna karjarand, mida isa oma poja nime järele "Robi rannaks" nimetanud, praegu Mäemõisa käes on. Ka Pendi (Bengti) koht, kus väikese Roby kasvataja Bengt Wendorf elas, on praegu veel alles ja sai Mäemõisa küljest hiljuti äramüüdud Lillevälja (Tuuru) mõisa külge antud. Kui vanajutt õige on, siis on Ridalas elutsevad Kelemithi, Knuti (Nuudi) ja Wendorfi sugukonnad rootslased, kellede seia asumist ajaloolikult umbes 16ma aastasaja viimase poole sisse võiks arvata. Kolovere munk Sellest on juba palju aastaid tagasi, kui ühel õhtul keegi ohvitser Kolovere lossi tuli. Lossi
annaabi.ee 
