Makedoonia troonile. 280 suundus Tarase kutsel Itaaliasse, abistama sealseid kreeklasi Rooma vastu. Saavutas kaks rasket võitu roomlaste üle (280 Heraclea ja 279 Asculumi lahingus). Roomlased sõlmisid liidu Kartaagoga ja Pyrrhos läks Sitsiilia kreeka linnade kutsel Sitsiiliasse Kartaago vastu võitlema. Tõrjus kartaagolased välja peaaegu kogu Sitsiiliast, kuid läks siis tülli sealsete kreeka linnadega, ning naases Tarase kutsel Itaaliasse. Siin sai ta 275 Beneventumi lahingus roomlastelt lüüa ja pöördus tagasi Balkani poolsaarele. Pyrrhos jätkas katseid tugevdada oma mõju Kreekas ja sai 272 surma sealsetes sisevõitlustes. 272 alistus Taras roomlastele. 275 215 valitses Sürakuusat ja suurt osa Sitsiiliast Hieron II. Esimeses Puunia sõjas (264 241) oli ta sunnitud astuma liitu roomlastega. See liit püsis Hieroni surmani. Tema valitsemine tagas Sitsiiliale stabiilsuse ja heaolu.
Agathoklese endiste Itaalia päritolu palgasõdurite mamertiinide - ja nendega liitunud kartaagolaste vastu. Pyrrhos vallutas paaegu kogu Kartaagole alluva piirkonna saare lääneosas ja kavandas sissetungi Põhja-Aafrikasse. Kuid siingi järgnesid esialgsele edule rahapuudusest tingitud konfliktid kreeklastega. Olukorra halvenemine Itaalias (Rooma ja Kartaago uuendasid vana liidulepet) sundisid väepealikku Itaaliasse tagasi pöörduma. Beneventumi lahing (275. a.) lõppes Pyrrhose lüüasaamisega roomlastelt. Kuningas oli sunnitud Epeirosesse tagasi pöörduma, kus sekkus taas võitlusesse Makedoonia ja Kreeka pärast ja sai 272. a. Argoses tänavalahingus surma. Tarasesse maha jäetud garnison andis linna samal aastal Roomlastele üle. Roomlastele alistusid ka Pyrrhosega liitunud saamniidid. Kaks aastat hiljem (270. a.), kui alistus ka Rhegion, oli kogu Lõuna-Itaalia
annaabi.ee 
