Siiski oli kirik Liivimaal veidi nõrgemini arenenud. Areng algas alles 13saj ja ei jõudnud saavutada diferentseeritust nagu Läänes (ei ühtki benedikltaste kloostrit, tsistertslasi ka vähe). Piiratud majanduslikud võimalused. Ressursse vähe. Ühiskondliku eliidi osatähtsus väiksem, ordu ei läänistanud ka. Puudus püsivus, kus perekond seotud altariga ja kultusega. Kirikute ja kloostrite rajamine Euros seotud dünastiatega. Benediktlasi polnud, veidi tsistertslasi. Dünamünde 13saj I pool, Padise, Kärkna ka tsisterstslaste klooster. Oli ka paar naiskloostrit, mille eesmärgiks olla aadlidaamide hoolekandeasutus. Dominiiklased Riias, Tallinnas (1229), Tartus. Ka Narva püüti 16saj. Frantsisklased Tartus, Riias, Viljandis. Kloostritel mõisad. Valitsesid ja haldasid mungad. Olid veel birgitiinid – Pirita (segaklooster, 1 kirik 2 konventi). Augustiinlased olid ka. Võrreldes Saksamaaga oli üsna hõredalt kloostreid
Riietust: Bruno kasutas jämedakoelist riiet, mida kandsid tollased talupojadki. Tänapäeval valge rüü, valge nahkvööga. Majandus: Kuni hiliskeskajani tegid kartuuslased ise tööd äraeltamiseks tegeleti põllu- ja metsamajandusega, mõnikord ka mäekaevandusega. Hiliskeskajast toetuti ilmikvendade ja sageli palgatöölistele. Tsitsertslased - Kõrgkeskaegse ,,munkluse kriisi" tagajärel mõningate benediktlaste seas vallandanud reaktsioonidest lõi pisike grupp benediktlasi varasemast ordust lahti ja rajasid 1098. aastal Citeaux'i kloostri. Eesmärgiks oli järgida täpselt Bendictuse algseid eeskirju. Kuna ordu pooldas ranget askeetliku eluviisi, siis ei levinud see väga lihtsasti alguses. Kuid pärast seda kui silmapaistev rüütlisuguvõsa esindaja Fontains Bernard liitus orduga 1113. aastal, siis hakkas pihta selle laienemine. Kuna ordu kasvas plahvatuslikult, siis hakati üha rohkem kaugenema ka algsetest ideaalidest
annaabi.ee 
