CARMINA BURANA "laulud Benediktbeuernist" (nimetus tuleneb Baieri kloostrist, kust nad 1803. aastal avastati) on kahtlemata märkimisväärseim ja mitmekesiseim meile teadaolev keskagsete ilmalike luuletuste kogu. See hõlmab salvavat satiiri, lõbusaid kevadlaule, armastus- ja joogilaule, kuid ka mõningaid vaimulikke laule kõik kirja pandud 119 allesjäänud pärgamendilehele (alguses oli neid kahtlemata rohkem). Suuremas osas olid laulud ladinakeelsed, kuid esineb ka näiteid keskaegsest saksa ja prantsuse keelest. Laulude päritolumaaks ei ole mitte ainult Saksamaa, vaid ka Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Väheste eranditega on laulude autorid teadmata ja enamikku tekstidest ei ole senini õnnestunud muudest allikatest leida. Nii on Carmina Burana vähemalt antud hetkel ainus omalaadne. Michel Hoffmanni, laulude saksakeelse tõlke autori abiga tegi Carl Orff valiku oma "maalilise kantaadi" jaoks, mis kanti esimest korda ette 8. juunil 193...
Carmina Burana on kirjutatud 1937. aastal orkestrile, solistidele ja koorile. Tegelikult moodustab see triloogia ,,Trionfi" koos teoste ,,Catulli Carmina" (catulluse laulud) ja ,,Trionfo di Afrodite" (Aphrodite Triumf). Carmina Burana tähendab tõlkes ,,Beuerni laulud". Selle tekstid on 13. saj Saksamaa tudengite ja mässumeelsete õpetlaste ladina- ja ülemsaksakeelsed värsid. Käsitlevad ajalikke rõõme ja naudinguid. Käsikiri leiti 1803. Lõuna Saksamaalt Benediktbeuernist. Mõndade tekstise juures on ka neumades noodid. See annab aimu, milline muusika võis saata tekste. Orff ei kasutanud neist ühtegi meloodiat. Mõned leheküljed olid ka puudu, kui käsikiri leiti. Selles olevad poeemid võib üldiselt jagada ka teemade kaupa osadesse: · 55 laulu moraalist ja narrusest · 131 armastuselaulu · 40 joomalaulu · 2 pkemat keskaegse teatri tükki Need on kõige esinevamad teemad
annaabi.ee 
