Teooria, millele Benedict põhineb, ongi laenatud psühhoanalüütikutelt, nt Friedrich Nichelt, kes on tuntud oma filosoofiaga. Tema lähenemine on lihtsustatud vaade maailmale, sest 3 psühholoogilist mudelit on ilmselgelt vähe ja kui nad segunevad siis pole ka ikka palju. ''Kultuurimudelid'' on enamvähem suht õõvastav. Nagu vaataks mingiks Westerne, keda miski ei koti. Psühholoogiline antropoloogia – Margaret Mead. Tema psühholoogiline teooria on natukene rohkem arendatum, kui Benedictil, väga kuulus antropoloog, kutsutakse antropoloogia vanaemaks. Meadile andis suuna ja lahendused ette Boas, Mead oli tohutult populaarne 60 ja 70-ndatel, hiljem tema lähenemisi kritiseeriti, kas see ikka kõik kehtib, mis temast algul arvati. Tema psühholoogilise lähenemise põhijooned on need, et tema järgi sünnib inimene valge lehena ja kõik kultuurilised käitumisviisid on kultuuriliselt tekkinud. Inimese iseloomu ja
Ei mõtle üldse. Kõik on kogu aeg ülevoolav. iakchoslik – dobud, kes elavad Okeaanias. Salapäratsevad ja skisofreenilised. Tema teooria on laenatud psühhoanalüütikutelt. Tähtis mõjutaja on ka Nietzche. Tähtus on see, et tol hetkel, et tema raamat esindab psühholoogilise suuna läbimurrakut. Kultuuri uurida ei saa sellise teooria järgi. Psühholoogiline antropoloogia Margaret Mead (1901-1978). Ka Boase õpilane. Tema psühholoogiline teooria on rohkem arendatud kui Benedictil. Ta on üks kuulsamaid antropolooge. Suuna andis ette Boas. Põhijooned: sünnib inimene valge lehena ja kõik käitumisviisid on tekkinud kultuuriliselt. Praktiliselt kõik on tekkinud ühiskonna poolt. Varem öeldi,et soorollid on meile lihtsalt ette kirjutatud. Mead leidis,et tegelikult loodus ei mõjuta soorolle, vaid see kõik on ühiskonnas konstrueeritud ja kui kasvatada inimesi teistmoodi, siis võiks teistpidi olla soorollid. Põlisrahvaste seas
annaabi.ee 
