Kohe kindlasti oli Keila-Joa mõis üks kaunemaid ning uhkemaid mõisasid kogu Eestis. Ajalugu Keila-Joa mõis rajati 17. sajandi alguses ning kuulus esmalt Wrangellidele. 1763. aastal ostis mõisa Berend Heinrich von Tiesenhausen. Kuni 19. sajandi alguseni vahetusid mõisaomanikud tihti. 1809. aastal ostis von Pohlmannidelt mõisa Jakob Georg von Berg, kes selle 1827. aastal Venemaa sõjaväelasele ja riigitegelasele krahv Alexander von Benckendorffile müüs. Benckendorff lasi mõisakeskuse esinduslikult välja ehitada. 1833. aastal valmis uus härrastemaja mille sisseõnnistamisel viibis ka keiser Nikolai I. 1856. aastal läks mõis Alexander von Benckendorffi tütre Maria ja tema abikaasa vürst Grigori Petrovits Volkonski (18081882) valdusse. Volkonskite kätte jäi mõis kuni võõrandamiseni. Mõisa viimane omanik oli vürst Grigori Volkonski (18701940). Mõisakompleks Härrastemaja
1. mail 1829 palus luuletaja tüdruku kätt, kuid sai ebamäärase vastuse ja sõitis Kaukaasiasse. Puskin sõitis 1830. aasta märtsis Moskvasse tagasi, kus Aadlikogu saalis kontserdil kohtas ta taas Nataljat. 5. aprillil saatis ta resoluutse kirja Natalja emale. Järgmisel päeval külastas ta Gontsarove ja tegi teistkordse abieluettepaneku, mis sedapuhku vastu võeti. Kohe ilmnesid aga raskused. Pruudi vanemad olid mures peigmehe poliitilise maine pärast. Puskin saatis Benckendorffile kirja, olgugi et see oli talle äärmiselt ebameeldiv, ja palus tõendada oma usaldusväärsust valitsuse silmis. Saades Tema Majesteedilt loa kihlus Puskin 6. mail 1830 Natalja Gontsarovaga. Puskinil olid ka rahalised raskused. Pulmad ja perekonnaelu põhjustasid väljaminekuid, kuid pruudi vanematel olid rahaasjad korrast ära. Puskini vanemad olid samuti võlgades. Suurte raskustega sai Puskini isa pojale anda väikese, 200 talupojaga Kistenjovka küla Nizni-Novgorodi
annaabi.ee 
