sõjaväeteenistusest keelduvad sektandid "lillad". Kolmandas Riigis toob teadusliku kraadiga holokausti-ajaloolane Wolfgang Scheffler Poolas asuvates " surmalaagrites" hukkunute kohta ära järgmised arvud: Auschwitz - "tunduvalt enam kui 1 miljon" Treblinka - 750 000 Belzec - 600 000 Chelmno - 300 000 Sobibor - 250 000 Majdanek - 250 000 Kuid milliseid tõendeid leidub näites 600 000 juudi hukkamise kohta belzecis? Kõik käsud timukatele anti ju suuliselt ning surnukehad põletati ära. 600 000 inimese tuhk puistati mööda ilma laiali. Järelikult ei saa ühtki kirjutist uskuda. Holokausti-dogmaatikud on koonduslaagreis hukkunute ja hukatute kohta toodud arvudes lähtunud ütlusest " mida rohkem, seda uhkem". Auschwitzi laagris hukatute arvuks nimetati Nürnbergis 4,2 miljonid, seda hukkunute arvu peeti tõeseks veel 1970-ndate aastate lõpuni. Kokkuvõttes ei saa täpselt öelda hukkunud juutide arvu
Kogu protseduur ei kestnud kauem kui tund või kaks. Treblinkas mõrvati kuni 15 000 inimest päevas. ,,Sellisel juhul töötasime aga poole ööni," ütles selle kohta seesama SS-lane. Alguses maeti surnud tohututesse haudadesse, kuid 1942. aasta sügisest hakkasid sakslased neid põletama. Operatsioon Reinhardti laagrites jäid ellu väga vähesed. Treblinka elas üle kõige rohkem sada juuti. Sobiboris oli ellujäänute arv alla viiekümne, Belzecis kaks. (Bruchfeld ja Levine 2003:56) 16 3.3 Surm töö läbi Üks meetod mida sakslased juutide tapmiseks kasutasid, oli ,,surm töö läbi". Vange sunniti ülirasketes tingimustes mõttetut füüsilist tööd tegema. Koos suure toidupuuduse, äärmiselt viletsate hügieenitingimuste, valvurite vägivallatsemise ja omavolilise karistamisega ka kõige pisemate ,,üleastumiste" eest põhjustas see juutide ja teiste vangide hulgas väga kõrge suremuse