Pakistan paikneb Lõuna-Aasia loodeosas Himaalajast edelas, lõunas ulatub ta Araabia mereni. Pakistani pealinn on Islamabad ja rahaühik ruupia. Pakistan tuleneb pärsia sõnast "pak", mis tähendab "puhas" või "püha", "istan" aga tähendab "maa", mis kokku annab "pühade inimeste maa". Pakistanist lõuna pool asub Araabia meri. Looduslikult jaotatakse Pakistan 6 piirkonnaks: põhjaalade mäed, Himaalaja eeltasandik, Induse madalik ehk Induse alluviaaltasandik, Belutsistani platoo, läänepoolsed piirimäed ning kõrbealad. Geoloogiliselt paikneb Pakistan mitme laama kokkupuutealal: idaosa on India-Austraalia laama, lääneosa Iraani laama ja põhjaosa suure euraasia laama osa. Niisugune asend põhjustab sagedasi maavärinaid. Kogu Pakistani põhjaosa hõlmavad umbes 320 km ulatuses Himaalaja lääneahelikud, äärmises põhjaosas on Karakorami mäestik. Viis tippu ulatuvad kõrgemale kui 8000 m: Himaalajas
s saab ka ka arbuusi ja viinamarja). Seega ei tohiks eriti toidu üle nuriseda. India ajalugu India on alati olnud rahvaste segu. Kui mõned jääajaeelsed hominiidid kõrvale jätta, siis olid esimesed siia saabunud inimasukad negriitod ja proto-australoidid. Lähis-Idast ja Aasiast tulnud vahemerelisse rassi kuuluvad inimesed näivad olevat praeguste põhiliselt poolsaare lõunaosas elavate draviidide esivanemad. 7000 aastat eKr ilmusid loodesse, Belutsistani mägedesse esimesed põlliharijad. Induse jõe orus suudeti paranenud oskuste tõttu nisu ja otra ladustada suuremates kogustes kui igapäevaselt vaja ning alates 3000. aastat eKr rajasid hästi organiseeritud kogukonnad linnu Harappas, Mohenjo Daros ning umbes 400 teises paigas, luues tänapäeval Induse oru või Happara kultuuri nime all tuntud tsivilisatsiooni. Happara käsitöölised ehitasid standardmõõdus telliseid kasutades kahe- või
Kokkuvõtteks võiks öelda, et kuigi ükski eelpool väljatoodud esemetest ei ole tehtud kunstilistel eesmärkidel, on Induse tsivilisatsiooni käsitöö siiski imetlusväärne. Ja seda mitte ainult tehnoloogilise poole pealt vaid ka tulemust silmaspidades. 11 ,,Maailma ajalugu sõnas ja pildis" (Morris, Grant jt.) annab Induse oru tsivilisatsiooni kohta alljärgnevad dateeringu: U 6000 eKr inimesed hakkasid asustama Belutsistani piirkonda Mohenjo Darost loodes, seda maa-ala eraldas Induse jõe orust Kirthari mäeahelik. U 4000 eKr Induse-äärsetele luhtadele asuvad põlluharijad. Vase kasutuselevõtmine. 3500 eKr savinõude valmistamisel võetakse kasutusele potikeder 2800 eKr rajatakse Harappa ja Mohenjo Daro; Induse oru kultuuri teke. 2250-1750 eKr Induse oru õitseng; tsivilisatsiooni laienemine.
annaabi.ee 
