Linnud pole eriti kartlikud, loomult on nad elavaloomulised ja uudishimulikud. Aretusfirmades saadakse nüüdisajal kasutatavaid kalkunikrosse just selle tõu baasil. Linnud pole eriti kartlikud, loomult on nad elavaloomulised ja uudishimulikud. Aretusfirmades saadakse nüüdisajal kasutatavaid kalkunikrosse just selle tõu baasil. Laiarinnaliste valgete kalkunite hulka kuluvad ka krossi Hydon liinide linnud. Nimetatud kross on neljaliiniline. Beltsvilli väikesed valged. Tõug on loodud USA-s. Laiarinnalistest valgetest erinevad nad peamiselt kehamassi poolest. 12-nädalaselt kaaluvad isaslinnud 3,4 kg, emaslinnud 2,5 kg, 16-nädalaselt 4,7 kg ja 3,4 kg. Nad on sobivad puuriskasvatamiseks ja neid kasutatakse tihti uute kalkunikrosside aretamisel emasvormina. Uute kalkunikrosside loomisega tegeletakse spetsialiseeritud aretusmajandites pidevalt. Aretusfirmadest on tuntumad Hollandi firma "Kulen", Inglise firmad "British United
seakasvatuse keskuseks, 20. saj. 20-ndateks aastateks nihkus põhiline seakasvatusregioon põhja poole - Missouri ja Iowa osariikidesse. Tähtsaks sealiha tootmise köhaks kujunes ka Ohio osariik, kus kasvatati palju maisi, millega nuumati sigu. Tugevaks impulsiks USA seakasvatuse arengus oli 1934. aastal taani landrasside sissevedu. Sissetoodud landrasside baasil kujundati USA-s landrasside head aretuskarjad ning aretati ka rida uusi tõuge: minnesota, montana, beltsvilli, merilandi jt. tõud. Uus etapp USA seakasvatuse arengus algas 50-ndatel aastatel, mil ameerika seakasvatajad hakkasid hindama sigu omajõudluse alusel. USA-s hakati esimesena (1952. a.) hindama ka elussigadel peki paksust (see käis esialgu skalpelli ja stiletiga, ultraheliaparaadid võeti käsutusele hiljem). Pikaajalise sigade sisseveo ja eduka aretustöö tulemusena kujunes USA-s välja palju suure jõudlusega seatõuge. Djurok (ingl. Duroc) on üks levinum seatõug USA-s
annaabi.ee 
