..mõtleb Taani lossis, kes ta on, kus ta on ja kas ta üldse tahab olla. Selles tuha-lossis näidatakse seda vene kogukonda kui Eestis maha/kõrvale jäetud kogukonda. Kriitiline noodike. Hetkel tema loomingus keskseim teos on skandinaavia liini kuuluv „Hanumani“ triloogia, mis vaatleb Tallinnast pärit Jevgeni seiklusi koos Indiast pärit Hanumani seiklusi Skandinaavias. Puudutab siiski sedasama idenditeedi küsimust, kuigi raamat on vaimukas, uskumatud lood jm. Non-belonger. Nendest kahest romaaniliinist veits kõrvale jäänud „Harbini ööliblikad“, mille tegevus toimub 20- 30ndate Eesti Vabariigis; jälgib peategelast, kes on kunstnik; avatakse huvitavalt toonane vene kogukonna elu. Kõrvalliin Tammsaare „Tõele ja õigusele“... Nüüdisluule [leht olemas] Tänapäeva nüüdiskirjanduses on koos 3 põlvkonda: 80ndate lõpp- 90algus, sajandivahetuse autorid st 90ndate lõpp ja 00algus ja järgmise kümnendi lõpus.
Identiteedi ja keele küsimused. Ühe eesti venelase lugu mitme kultuuri elu piiri peal (piirikirjandus). Ühe ja teise kultuuri vahel eksisteerimisest. Tema näeb selles positiivset ja produktiivset võimalust Andrei Ivanov (1971) väga viljakas autor, üpris mahukad romaanid. Esimene tõlge ilmus 2010.a ,,Minu taani onuke. Tuhk" esimeses jutus juba tõstetakse tähtsale kohale identiteedi probleem/küsimus. Kasutatakse mõistet (man in between vahepealsus). Non belonger mittekuulaja. Need on märsksõnad, mis manifitseerivad vahepeal olekut ja mittekuulumist. Skandinaavia triloogia ,,Batüsgaaf" (2017) kuulub Skandinaavia laiemasse saagasse. Tutvustab eelnevaid triloogia narratiivile eelnevaaid sündmusi). ,,Hanumani teekond Lollandile" (2012) esimene osa. Nüüdisaegne kelmiromaan. ,,Bizarre" (2014) tuuakse sisse armastusnarratiiv, kuid järjest enam hipikommuuni õhtustiku vahetab välja päris maailm