Segada juurde kirsid, jättes ühe kaunistamiseks. Nüüd tõstetakse tordivormi üks küpsetatud lehttaignast põhi ja selle peale kirsid nii, et serv jääb 1 -1,5 cm laiuselt vabaks. 6 Vahukoor, suhkur ja vahukoorestabilisaator vahustatakse ja määritakse kirssidele peale ning viiakse tort kreemi hangumiseni külma. Teine tordipõhi tükeldada 12 tükiks ja katta soojendatud tarretisega (Belnap Neutral ja tuhksuhkru segu). Tort võetakse ettevaatlikult vormist välja, vajadusel määritakse küljed vahukreemiga. Tordi peale pritsitakse 12 vahukooretupsu - rosetti, miili najale tõstetakse 12 tordipõhja tükki. Keskelt kaunistatakse tort vahukoore, pistaatsiapähklite, kirsi ja melissilehtedega. · Hollandi kirsitort Lehttaignapõhjad liidetakse kirsimaitselise vahukreemiga, mille koostisse kuuluvad: kirsiaroom või Alaska Express "Kirss", vahukoor ja vesi
communicating? Second reply If so, then there would (indeed) be Gricean collapse. But why should we accept the stating/asserting theory of truth in the first place? What about all the other general theories that philosophers have offered over the past two thousand years? Notably, there are the classical Correspondence, Coherence and Pragmatic theories. More recently, there is the Prosentential Theory devised by Grover, Camp and Belnap (1975). My best guess as to why Strawson simply ignores these is that he must be assuming that every such theory would somehow have to buy into the Gricean idea at some early stage: For example, since beliefs are primarily what cohere or fail to cohere, the Coherence Theory of Truth would have to treat sentences only in so far as they express beliefs, and so on. But I do not see why we should grant that assumption (if it is Strawson's) just on his say-so. On this interpretation,
väited, et mul on maja (täpsemalt, mind saab seostada mingi majaga nii, et mul on õigus selle kohta kasutada väljendit ,,minu maja") ja see maja on mingit kindlat värvi. Märgiseks on ,,mis" ning küsimuse objektiks on info mu maja värvitooni kohta. Kas vastus on tegelikult tõene või mitte, see pole loogika probleem, selle määrab kõnekeskkond: milline on selle maja värvitoon ja kas vastajal üldse on olemas puuduv info. 6 Harrah, 2002: 12. 7 Vt Prior ja Prior, 1955, Belnap ja Steel, 1976. Tavaliselt peetakse liitküsimuse all silmas ,,ja" abil moodustatud liitküsimusi. 8 Kubiski, 1980, Belnap ja Steel, 1976. Seda tuleb mõista nii, et vastuste hulgas on täielikud vastused, mis kirjeldavad ka küsimusega seotud asjaolusid. 5 Teiste autorite9 arvates on küsimus ammendavalt kirjeldatav küsija kavatsuste (intentsioonide) kaudu