Kuid olid asju mis teda hoidsid kodumaal. Ta armastas väga oma õdesi ja vendi, ning kiindus peagi andekasse lauljannas Cladkovskajasse. Vaatamata raskustele tuli Chopinil need sidemed siiski katki rebida, suurema ja üllama eesmärgi nimel. Võõrsil elas helilooja 1830. aastast. 1831. aasta septembris saabus Chopin Pariisi. Ta keerles peenes seltskonnas ning teda imetleti. Tal oli ka lühike ja põgus tutvus itaalia ooperipianist Belliniga, mille katkestas viimase surm. Bellinil oli Chopini kohta ainult ülistavaid sõnu öelda. Chopini igatsus ja kõige suurem piin oli kodumaa vastu. Mõningaid helgemaid värve tõid helilooja ellu mõningad armastusperioodid. Nt. kauni poola laulja Delfin Potockaga ja tema noorpõlve mängukaaslane Maria Wodzinska. Hiljem astus Chopini ellu, aastaid vanem naiskirjanik George Sand. Ajal mil Chpoin leidis teatava tasakaalu oma elus, hakkas teda üha enam jälitama kopsuhaigus. Kes
Endiselt valitseb (alates barokist, täpsemalt umbes 1650) bel canto kauni meloodiaga virtuoosne laulustiil ja seda kuni 19. sajandi keskpaigani. 19. sajandi esimese poole itaalia tõsist ooperit (umbes alates Rossinist, eriti aga itaalia romantiline ooper Bellini, Donizetti, varane Verdi) ei nimetata enam opera seria'ks, vaid melodramma serio'ks. Secco-retsitatiivi asemele tuleb järk-järgult orkestrisaatega retsitatiiv (ent secco jääb edasi opera buffasse), Bellinil ja Donizettil ongi tõsises ooperis retsitatiivid ainult orkestrisaatega (recitativo accompagnato). Sellega kaasnevad olulised muutused stseeni ülesehituses: enne Recitativo ed aria (retsitatiiv ja aaria), nüüd rohkem Scena ed aria (stseen ja aaria), kusjuures Scena on rohkem seotud aaria muusikalise materjaliga, rohkem on orkestri kommentaare. Aaria (või ka dueti) vormiks kujuneb
annaabi.ee 
