tööandjat. On ütlemine: “Kui sa ei tööta oma unistuste nimel, siis palkab keegi teine sinu, et sa aitaksid saavutada tema unistusi”. Mõtle uuesti sellele, kuidas sa saad haridusest aru. Proovi aru saada selle tõelisest tähendusest. Haridus ei ole ainult faktide pähetuupimine raamatust, mis on üles ehitatud kellegi teise arvamusele, et edukalt sooritada eksam. Näiteks Picasso oli haritud kunsti loomises, Shakespeare oli haritud belletristikas, Colonel Harland Sanders oli haritud loomaks Kentucky krõbeda kana. /…/On olemas rohkem kui üks moodus olla haritud inimene.” “Ma ei lase eksamitulemustel otsustada saatuse üle!” – Suli Breaks. Kokkuvõte Lugedes mõlemat teksi sain aru, et mõlemal autoril on üsna sarnane arvamus koolisüsteemist. Nad arvavad, et see piirab õpilaste loovust. Nende ühine idee on
loobunud oma pretentsioonidest, 1350-51 veetis mitu kuud Tallinnas, Riias ja Haapsalus, annetas Padise kloostrile ulatusliku maavalduse Soomes. Ülestõusu üheks tulemuseks Saarema ja P-Eesti laastamine, aga kas tulemuseks aab lugeda talupoegkonna olukorra halvenemist, seda ei tea. Tegelikkus ilmselt keerulisem, need arengus mis viisid talupoegkonna õigusliku seisundi halvenemisele leidsid aset kogu Ida- ja Põhja-Euroopas. Omaette küsimustering on see, kuidas historiograafias ja belletristikas on Jüriöö ülestõusu käsitletud. Kui vaadata kogu Liivimaa kontekstis, siis see sündmustik puudutas ainult Põhja- ja Lääne-Eestit. 4. mail oli Paides ainult ordumeister ja tema lähemad kaaslased, peale see, kui nad Pihkva vastu sõdimas olid, selle kohta on öeldud, et nad olid sõdimas laevaväega - põhjendus sellele, kuidas 4. mail said läbirääkimised juba toimuda, kui aprillis sõdis Ordu vägi Pihkvaga.