Koolis val- mistatakse ette ohvitsere, kes hakkavad juhtima kaitsestruktuuride arendamist. Lisaks koolitatakse riigiametnikke, kelle töö on seotud riikliku julgeoleku ja kaitsepoliitikaga. 47 EESTI KAITSEJÕUDUDE STRUKTUUR JA ÜLESANDED Maavägi Maaväel kui kaitsejõudude suurimal põhiväeliigil on kandev roll Eesti ter- ritooriumi kaitses. Maavägi arendab kiirreageerimisüksusi ja üldotstar- belisi lahinguüksusi, vastuvõtva rii- gi toetust ning territoriaalset toetus- struktuuri. Maaväge juhib maaväe ülem, kes allub kaitseväe juhatajale. Maaväe ülema alluvuses on staap, 4) abistada seadustega sätestatud väeosad ja väljaõppekeskused (VÕK), korras korralduste alusel tsiviilvõi- kes rahuajal õpetavad reservi. Maaväe muorganeid loodusõnnetuste või väljaõppe- ja administratiivkoosseisu inimtegevuse tagajärjel aset leidnud
noolsulgude vahel näidatud algava andmevälja nimi, siis tuleb välja sisu ja siis jälle noolsulgudes ja kaldkriipsuga väljanimi, mis lõpetab selle välja (näide joonisel 16.2; kõigis näidetes on sama materjal). Süsteemi mõte seisneb selles, et andmeelemendid tohivad üksteises sisalduda, ja ühe mõiste ja mitme seda esitava termini esitamiseks tuleb ühe mõiste-elemendi sisse paigutada mitu termini-elementi. Ka XML-andmebaasi tegemiseks on olemas rohkesti üldotstar- belisi tööriistu. Lisaks salvestavad pea kõik arvessetulevad valmis terminibaasisüsteemid (vt loetelu allpool) oma andmeid XML-kujul ja paljud neist lubavad kasutajal ka baasi struktuuri oma vajadustele kohandada. Kuid XML-i saab põhimõtteliselt kirjutada ka lihtsalt tekstiredaktoriga (mis on teine sageli esimeste hulgas pähetulev tööriist sõnastiku tegemiseks). Üsna vähe on nii andmebaasides üldse kui ka konkreetselt termini-