pingutatult igavaid pedagooge, kes isegi nimepäevadele lähevad kohuse pärast, näeme äkki, et uus Afrodite on vahust sündinud: käib, käed puusas, naerab, laulab, tantsib... Ta laulis tundmusega ,,Puhuvaid tuuli", siis veel ühe romansi ja veel, ning võlus meid kõiki, isegi Belikovi. Ta istus preili juurde ja lausus magusalt naeratades: ,,Väikevene keel meenutab oma õrnuse ja meeldiva kõlavusega vana-kreeka keelt." See oli Varenkale meelitav ja ta hakkas Belikovile tundmusega ja veenvalt jutustama, et tal on Gadjatsi maakonnas talu, kus elab tema emake, ja seal on sellised pirnid, sellised melonid, sellised ,,kabakid"! Väikevenelased kutsuvad nimelt kõrvitsaid ,,Kabakkideks", Kõrtse aga ,,sinokkideks", ja nende juures keedetakse peedi- ja sinikapsasborsi ,,nii maitsvat, nii maitsvat et lihtsalt hirmus!" Meie kuulasime ja kuulasime, ning äkki turgatas meile kõigile pähe üks ja seesama mõte.
Kõik elasid pidevas hirmus, nad ei julgenud pidusid teha ega midagi, et ta tuleb kohale. Belikov hakkas kohe hädaldama, ei meeldinud kellelegi. Varvara saabus linna ja Belikov armus temasse. Kõik lootsid, et ta muutub normaalseks. Varvara oli rõõmus ja laulis palju. Belikov hakkas kartma kohustusi, kuid siiski tahtsi abielluda. Belikovist tehti karikatuur Varvarast tema käevangus, ta oli väga väga solvunud. Varvara ja Ivan sõitsid jalgrattaga möödas, vastuvõetamatu Belikovile. Mihhail(Varvara vend) ei sallinud Belikovi. Mihhail viskas Belikovi trepist alla. Varvara naeris selle üle kogematta ja Belikov suri paar päeva hiljem. Kõik rõõmsad, et Belikov suri alguses, kuid pärast kõik samamoodi tegelikult. Probleemid: kuidas inimesed enesesse sulguvad, ei julge elada. Mõistetakse, et piirangud igapäevased. Kõigil on omad piirid, üürikeseks ajaks on kõigil võimalus nautida elu. Võrdlus
annaabi.ee 
